EESTI ELU

Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna

Võrumaa Teataja

Enne seikluspargis ronimist loe kindlasti leping läbi ning pea meeles, et kuigi teenuse pakkuja peab tagama teenuse ohutuse, tuleb teenuse kasutajal täita nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks kõiki reegleid. Et seikluspargi külastamine oleks meeldejääv ja meeldiv kogemus, tasub eelnevalt teha veidi eeltööd ja tähelepanu pöörata mõningatele nüanssidele.

Piirangud kasutamisele

Kõigepealt tasub tutvuda teenusepakkuja kodulehega, kust selgub, millises vanuses või pikkuses kasutajatele park suunatud on. Seda tasub teada juhuks, kui seltskonnas on keegi, kes on lubatust noorem või lühem, siis tema teenust tarbida ei saa – ta lihtsalt ei pruugi ulatuda atraktsioonideni või ei ulata kinnitada end turvatrossi külge. Seega tasub uurida, kas pakutakse ka muid teenuseid või kas pealtvaatajaid lubatakse parki kaasa.

Välja tasub selgitada ka, kuidas ilmaolud mõjutavad seikluspargis ronimist, näiteks kas vihmaga on rajad avatud või mitte.

Vajalik füüsiline ettevalmistus

Seikluspargi kodulehel on enamasti kirjas, kas tegemist on madal-  või kõrgseiklusradadega ning millist füüsilist ettevalmistust see nõuab. Kõik rajad ei ole nii lihtsad, et igaüks suudaks neid igal ajahetkel läbida. Kui seiklusparki minnakse sõpruskonnaga, tasub läbi mõelda, kas igaüks on valmis rada läbima. Igale järgmisele rajale minnes tasub vahepeal nõu pidada ka juuresoleva instruktoriga, kes oskab anda head nõu vastavalt kui osav tundub ronija olevat ja teab eesootavaid takistusi. Sõbra toetamine ja julgustamine on hea, kuid kui sellest saab survestamine, ei jää sellest sõbrale head kogemust ning hirmud võivad pigem süveneda.

Ronimiseks sobiv riietus

Parkides võivad olla piirangud ka riietusele. Kindlasti ei sobi lehvivad riided – seelikud ja sallid, ka kapuuts võib rajaosadesse takerduda. Seiklusparki soovitatakse külastada sportlikes pika varruka ja säärega rõivastes. Jalanõud peaksid olema kinnised ja kindlalt jalas. Pikad juuksed tasub panna korralikult patsi, et vältida takerdumist konstruktsioonide või liikuvate osade vahele.

Töökorras ja kasutajale sobiv varustus

Varustust vastu võttes vaata ka ise rakmed, köied, karabiinid ja rullikud üle. Kui rakmete sild või köied narmendavad või neid on proovitud ise parandada, ei pruugi need sinu ohutust tagada. Kui isesulguvad karabiinid või rullik ei sulgu ise korralikult (plõksuta neid kinni-lahti mõned korrad), võib eeldada, et mustus on detailide vahele läinud või detailid on liigselt kulunud ning seade vajab hooldust või välja vahetamist. Sellistel puhkudel anna sellest teenusepakkujale teada ja küsi endale teised.

Kui seikluspargi esindaja pakub kindaid ja kiivrit, siis kasuta neid. Vali kindlasti õige suurus, sest liiga suurte kinnastega on ebamugav ronida, need võivad takerduda karabiini vahele selle turvatrossile ühendamisel.

Kuula juhendajat

Kui rada ei ole üles ehitatud ühe tervikuna, tutvu ka radade skeemiga ja värvide tähendusega, enamasti on iga järgnev rada raskem. Pargis esimest korda ronides tasub rajad läbida teenuse osutaja soovitatud järjekorras. Kindlasti kuula tähelepanelikult instruktaaži ning kui midagi jääb ebaselgeks, küsi üle. Pea meeles, et kaasaolevad lapsed on seikluspargis täiskasvanute vastutusel ning hoolitse selle eest, et ka nemad kõikidest reeglitest aru saaksid ja neid järgiks.

Raja kõige olulisem reegel, kui kasutatakse rullikute ja karabiinide süsteemis – üks karabiin peab ALATI olema turvatrossi küljes! Kui tunned, et vajad abi või juhendamist, anna sellest häbenemata instruktorile märku, sest selleks ta seal ongi. Kui keegi seltskonnast ei soovi või ei jaksa rada/radasid lõpuni teha, siis ta saab katkestada – ainult teenuse kasutaja ise saab hinnata oma võimeid ja jõuvarusid.

Anna seikluspargile tagasisidet

Isegi, kui järgitakse kõiki reegleid ja nõudeid, ei ole siiski täielikult välistatud õnnetuste juhtumine, näiteks võib juhtuda, et seikleja väänab jala välja pärast ebaõnnestunud maandumist või marrastab nahka vastu puidust konstruktsiooni. Õnnetuse korral on oluline sellest ka teenuse osutajale teada anda, ainult nii saab ta teenust paremaks ja turvalisemaks muuta.

Anneli Nagel, tarbijakaitseameti  turujärelevalve osakonna toote- ja teenuseohutuse nõunik

Üle tuhande noore kandideeris Maximasse suveks tööle

Maikuu algul andis Maxima jaekett teada, et ootab noorte sooviavaldusi kauplustesse tööle saamiseks. Noortepoolne huvi suveks tööle saada on olnud varasemast kõrgeim.
 
Maxima Eesti kaubandusdirektor Marko Põder toob välja, et koolivaheajal õpilastele töö pakkumine on saanud Maximas traditsiooniks. „Eelseisvaks suveks ootasime üle Eesti meie meeskonnaga liituma vähemalt 350 noort vanuses 16 kuni 24. Rõõm oli suur kui kandideerimiste arv liikus neil maikuu päevil aina tõusvas joones ja tänaseks on kandideerinuid rohkem kui 1000,“ avaldab kaubandusdirektor heameelt.
 
Põder nimetas populaarsemateks linnadeks, mille kauplustesse enim tööle sooviti saada Tallinna ja Tartu. Samuti laekus arvukalt Ida-Virumaa noortelt sooviavaldusi saada enda kodulähedasse kauplusesse tööle. 
 
„Eriti heameel on veel selle üle, et sooviavalduste seas on noori, kes naasevad meile juba mitmendat suve. Noored hindavad kõrgelt võimalust paindlikku tööajaga oma raha teenida ja saada kogemus valdkonnas, mis pakub nii suhtlemisoskuse arendamist kui olukordi, mis vajavad kiiret lahendamist,“ nimetab Maxima kaubandusdirektor tegureid, mis kaubandusvaldkonnast kogemusena kaasa võetud noortele kuluvad marjaks igal elualal.
 
Kui Tallinna, Tartu ja Ida-Virumaa Maxima kauplused on komplekteeritud, siis sooviavaldusi ootab jaekett noortelt alates 16 eluaastat, veel neisse linnadesse: Põltsamaa, Otepää, Võru, Valga, Türi, Haapsalu, Märjamaa, Rapla, Pärnu, Sindi, Kuressaare.
 
Lisainfot saab kandideerimiseks nii meilitsi kui telefonitsi: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 5556 6164.
 
Maxima jaekett tegutseb Eestis alates aastast 2004, käesoleva aasta maikuu viimasel pühapäeval täitus Maximal 14. tegutsemisaasta. Ketti kuulub 77 kauplust, millest 54 on Maxima X kodukauplused, 19 Maxima XX supermarketid, 3 Maxima XXX hüpermarketid ja üks e-toidupood. Igapäevaselt teenindavad Maxima kauplused keskmiselt 170 000 inimest. Jaeketti kuuluvad ka kaheksa kulinaariatsehhi ja logistikakeskus. Kõigis Maxima Eesti ettevõtetes töötab Eestis ligikaudu 3 700 inimest.

Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?

Võrumaa Teataja

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima üle 2000 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkama 10% piir pisut kerkinud, enim on rikkuse piir kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Tallinnas ja Harjumaal on palgatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250-eurost brutokuupalka. Tartus ja Tartumaal 1920 euro suurust kuupalka ja mujal Eestis piisab 1750–1770-eurosest brutopalgast, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate sekka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kiiremini kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, mõlemas piirkonnas 11%. Lääne-Eestis, Tartus ja Tartumaal ulatus kasv 7 protsendini ning Kirde-Eestis 6 protsendini, Tallinnas ja Harjumaal jäi kasv 2% piiresse.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis avaldasid tööandjad 280 kõrge palganumbriga tööpakkumist, kus avalikult pakutav palgalagi ületab 2000 euro piiri. Kõrget töötasu pakkusid tööandjad nii infotehnoloogia-, finants-, ehituse ja kinnisvara-, transpordi-, müügi- kui ka riigisektori ametikohtadel. „Enamasti pakuti kõrget palka pealinnas või välismaal asuvatele ametikohtadele, mis muudab talentide silmis teised piirkonnad tunduvalt vähem atraktiivseteks“, ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul surub töötasu suurust ülespoole eelkõige vajalike spetsialistide puudus ja ettevõtete soov kasvada. „Spetsialistid, keda püütakse värvata, töötavad mõnes teises ettevõttes ja on juba üsna hästi tasustatud. See tähendab, et tuleb teha parem pakkumine nii palga kui muude tingimuste osas.“

„Tööturg on aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis väljendub ka pakutavates palganumbrites. Samas on teiste maakondadega võrreldes piirkondlik palgalõhe siiski vähenenud, mida on toetanud ettevõtete paranenud majandustulemused ja vajadus hoida olemasolevaid töötajaid. Kuna spetsialistid kipuvad koonduma paremate valikuvõimalustega tõmbekeskustesse, tuleb kaugematesse piirkondadesse värbamisel töötasusse arvestada järjest sagedamini ka kompensatsioon ebamugava asukoha eest, mis kergitab samuti palgatasemeid väljaspool pealinna“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu. 

Uuringu kohta saab rohkem infot siit:

https://www.palgainfo.ee/osale-uuringus/osale-uuringus-kevadsuvel-2018


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD