EESTI ELU

FOTOD JA VIDEO Eesti noored võitsid ülebaltilise Minecrafti võistluse

Võrumaa Teataja 20 Detsember 2018 Comments ()

Rahvusvahelise IT-hariduse nädala jooksul kutsuti kooliõpilasi kõigist Balti riikidest pöörama tähelepanu kohalikule kultuuripärandile ja ehitama selle elemente Minecrafti mängu virtuaalkeskkonda. Võistlus toimus 1.-8. detsembrini ja leidis aset juba viiendat korda.

Suure programmeerimise huviga paistsid teiste hulgas silma Tallinna Õismäe Vene Lütseum ja Võru Kreutzwaldi Kool. Mõlemas koolis said KoodiTunnis osaleda üle 300 õpilase.

Minecrafti võistluse eesmärk on populariseerida programmeerimist ja arendada teisigi osalejatele olulisi 21. sajandi oskuseid. Laste poolt armastatud arvutimängu keskkond pakub selleks suurepärast võimalust, sest virtuaalsesse keskkonda ehitamine treenib osalejate ruumilist mõtlemist, ajaplaneerimise ja meeskonnatöö oskusi jpm. Võistluse teema seoti sel aastal Euroopa Kultuuripärandi aastaga, et noortel oleks võimalik ka paremini tuttavaks saada oma kodukoha ja -riigi ajaloo, rahvatraditsioonide ning tähtpäevadega. Võistlus leidis aset kõigis kolmes Balti riigis ning osalejad said seeläbi tutvuda ka oma naaberriikides olulise kultuuripärandiga.

Võistlusel valis kohalik žürii, kuhu kuulusid esindajad Euroopa Kultuuripärandi aasta meeskonnast, Microsoft Eestist ja Vaata Maailma SA-st, välja parimad tööd kolmes vanusekategoorias. Hindamisel pöörati tähelepanu teemakohasusele, tehnilisele teostusele ja loomingulisusele.

7-11 aastaste seas osutus parimaks võistkonnaks Team54, kes ehitas detailse ja äratuntava Kuremäe kloostri. Järgmise vanusegrupi (12-14 aastased) parim töö oli meeskonnalt Team55. Nende töö võimaldas jalutada mööda vanalinna tänavaid, külastada Taevaskoda ja uurida rehielamu sisemust. Vanima vanusegrupi (15-18 aastased) võitis eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu pälvinud meeskond Öökullid, kelle ehitatud Estonia teater pälvis selgi korral kõrgeima skoori ka Läti ja Leedu žüriidelt ning valiti Balti riikide parimaks tööks. Sel aastal püstitasid noored virtuaalkeskkonda muljetavaldavalt detailitäpse Estonia teatri. Ehitise muutis põnevaks Redstone programmeerimiskeele abil loodud valguslahendused, mida oli võimalik kontrollida suure saali valguspuldist. Samuti oli võimalik teatris vaadata lühikest etendust. Lisaks anti välja auhind parimale videole, mille pälvis meeskond Mooshroom stew, kes ehitas Muhu maalinna.

“Loovus, koostööoskus, aja- ja tegevuste planeerimise oskus, probleemilahendusoskus, suhtlemisoskus... need on vaid esimesed pähe tulevad oskused, mis Minecrafti võistlusel osalejate tegevust kõrvalt jälgides täheldada võis. Kui lisada siia kultuuripädevus, mis võistluse seekordse teemaga väljakutseks seati, ja ka väga erinevate õppeainete teemad, näiteks keemilised elemendid ja nende kooslused, elektri juhtimine ja palju muudki, siis oli selle nädala jooksul võistlusel osalejatel õppimist või õpitu kasutamist väga palju,” kommenteeris võistlust Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Kristel Rillo, kelle lapsed ka ise võistlusest osa võtsid. “Programmeerimist nähakse tihti kui väga keerulist tegevust, kuid Minecrafti mängides kirjutavad lapsed oma tegevuse lihtsustamiseks koodi ilma, et seda programmeerimiseks oskavad lugeda. Loodan, et Vaata Maailma SA ja algatust eest vedavad ettevõtted pakuvad sellist elamust lastele ka edaspidi,” lisas Rillo.

Microsoft Eesti juht Mart Mäe kommenteeris, et tal on hea meel näha suurt huvi Minecrafti vastu: “Olen väga tänulik algatust vedavatele inimestele selle olulise töö eest. Minecraft on üks nendest mängudest, mida vanemad tahaksid, et nende lapsed mängiksid. Kui olin ise väike, siis ehitasin Legodest autosid ja lennukeid, just selliseid nagu mina tahtsin. Minecraft aitab sisuliselt lastel samuti ehitada endale sobiv maailm, kuid seda virtuaalses keskkonnas. Usun, et see mäng arendab lapsi täna sama palju, kui mind arendas kunagi Legodega mängimine.“

Minecrafti ehitusvõistlus toimub üle maailma toredaks traditsiooniks saanud IT-hariduse nädala KoodiTund (Hour of Code) raames. Selle nädala jooksul viisid vabatahtlikud juhendajad ja õpetajad läbi KoodiTunde üle kogu Eesti. Kokku osales KoodiTundides üle 50 kooli ja asutuse. KoodiTunde viiakse läbi spetsiaalse tunnikava abil, mis toetub õppemängudele www.code.org veebilehelt. Ettevalmistatud tunnikava võimaldab ka varem õpetamisega mitte kokku puutunud vabatahtlikel juhendajatel hõlpsasti KoodiTunde läbi viia. Lastele põnevates õppemängudes kasutatakse visuaalset programmeerimist, kus koodiridu asendavad graafilised plokid.

4 eksimust, mida sealihast jõuluprae valmistamisel vältida

Võrumaa Teataja 20 Detsember 2018 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Kuigi jõululaua krooniks oodatakse alati mahladest nõretavat ja maitseküllast sealihast ahjupraadi, teevad ka kogenud praemeistrid toidu valmistamisel sageli vigu. Millele peaks jõuluprae küpsetamisel tähelepanu pöörama, et lõpptulemus oleks restoraniroa vääriline?

Hõrgu jõuluprae sünnilugu algab õige sealihatüki valimisest. Selleks sobib kaelakarbonaad, kamaraga ja pekiga seavälisfilee või seakarree, seasabatükk, kamaraga või kamarata peekon. Kui valmistajale ja sööjatele meelepärane lihatükk valitud, saab valmistamisprotsess alata. Selleks, et peolaua tähtsaim praad saaks pealt krõbeda koorikuga ja kuldne ning seest mahlane ja maitsekas, jagab ATRIA Eesti esindaja Mirjam Endla põhilisi eksimusi, mida sealihast jõuluprae valmistamisel kindlasti vältida tuleks.

Ebapiisav maitsestus

Tihti ei arvesta praemeister lihatüki suurusega, mistõttu on tulemuseks maitsetu jõulupraad. Mõnel juhul annab maitsele vunki juurde osavalt maitsestatud kaste, kuid päris mageda liha puhul jääb ka sellest lisandist väheks. Seapraad ei vaja eksootilisi ja erilisi maitseid, küll aga peab ka lihtsalt soola, pipra ja sinepiga maitsestamisel arvestama lihatüki suurusega. Kui tegemist on kokku seotud seapraega, tuleb meeles pidada, et paar tera soola ei jõua kuidagi lihatüki sügavamate kihtideni ning seest jääb liha kindlasti mage. Maitseküllaseks tulemuseks mähi praetükk juba eelmisel õhtul maitsesegusse laagerduma, samuti on soovitatav maitsestada liha enne vormimist ja sidumist. Nii jõuavad maitsed lihasse imenduda ning peolauale jõuab imeliselt maitsev praad.

Pruunistamine ununeb

Ideaalne jõulupraad on kuldselt krõbedas kuues ja seest mõnusalt mahlane. Liha pruunistamine enne ahjus küpsetamist aitab hoida mahlad liha sisemuses. Lisaks kaunile välimusele valmib eelpruunistatud liha ka kiiremini. Pruunistamiseks võta oma parim pann, pane sellele pisut võid või toiduõli, lase rasvaine tuliseks ning seejärel küpseta mõni minut liha kõikidelt külgedelt. Kui tegemist on kamaraga tükiga, siis võib pruunistamistöö jätta ka kuuma ahju hoolde.

Külm ahi

Paljud inimesed ei kannata oodata, kuni ahi on saavutanud soovitud temperatuuri ning panevad kiirel jõulupäeval lihatüki soojenema koos ahjuga. Pehmeks tulemuseks peab lihatüki asetama kindlasti tulikuuma ahju ning siis võib temperatuuri langetama hakata. Kõrge temperatuur (ca 230°C kindlustab praele maitsva kooriku ning langev temperatuur õrna tekstuuri. Kasulik nipp on tuua sealiha tund enne ahju panemist toatemperatuurile soojenema. Külma liha kuuma ahju panemine muudab liha sitkeks.

Üleküpsetamine

Kui rasvast sealiha hoiab pika küpsemise ajal mahlasena sulav rasvakiht, siis fileesõbrad peaksid lihatükki küpsetades eriti valvsad olema. Ammuse müüdina levib soovitus küpsetada sealiha täiesti küpseks. Tegelikkuses peaks mahlase tulemuse tagamiseks küpsetama rasvavaest fileed kuni selle sisetemperatuur näitab 63°C. Enne lõikamist ja serveerimist luba õrnal lihal 20 minutit puhata, et lihamahlade voolamine peatuks. Tulemuseks õrnalt roosa ja hõrk jõulupraad.

Remonti tehes veendu, kas ehitaja suudab vigade eest vastutada

Võrumaa Teataja 17 Detsember 2018 Comments ()

1 comment

Igal aastal puutuvad kindlustusseltsid kokku mitmete juhtumitega, kus remonttööde või ümberehituse tagajärjel tekivad kahjud, mida kodukindlustus ei kata. Tüüpilisemad juhtumid on seotud hooletu tuletöö, valede materjalide kasutamise ja projekteerimisvigade tagajärgedega.

„Ehitus- või remonditöid tellides tuleks veenduda, et töid teostaval ehitajal oleks kehtiv vastutuskindlustus,“ selgitas ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko. Kui ehitajal vastavat kaitset pole, siis võivad võimalikud kahjud hiljem jääda inimese enda kanda. „Eestis küsitakse vastutuskindlustuse olemasolu ehitajalt harva, samas Soomes on see edasiste võimalike ebameeldivuste vältimiseks esimene asi, mida ehitajatelt nõutakse,“ lisas Makienko.

Eraisikud kasutavad sageli ka väiksemaid ehitusfirmasid, kes suudavad ilma vastutuskindlustuseta probleemideta likvideerida näiteks parketikriimustused. Kui aga tuletöö käigus peaks süttima kogu maja, võib see vastutuskindlustuseta väikese firma pankrotti viia ning siis ei ole tekitatud kahjude hüvitamiseks suurt lootust. „Sestap tuleks ka väiksemaid remonttöid tellides veenduda, et ehitajate kindlustuste summad kataksid kõige hullema võimaliku kahju ehk terve maja hävimise,“ soovitas kindlustusekspert.

Võimalike ebameeldivuste vältimiseks soovitab Makienko inimestel ka oma kindlustusseltse teavitada enne kui hakatakse suuremaid ehitustöid kodus tegema. „See puudutab näiteks katuse vahetamist, küttesüsteemide muutmist või töid kandvate konstruktsioonidega. Uurige enne, mis kahjud on võimalike õnnetuste korral kaetud ning mis mitte. Ainult siis oskate seda ka ehitajalt küsida ja nõuda,“ lisas Makienko.

EESTI ELU

DIGILEHED

LOE VEEL

VIIMATI LISATUD

ARVAMUS

KRIMI

Võru LV istung

ENIMLOETUD

20 PÄEVA ENIMLOETUD