Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et mõrukat võib meie vetes esineda. Teda polnud siiski leitud, kuni Põlme nädal tagasi märkas Pärnu jões sukeldudes mõrukat meenutavat kala. Et nähtule käega katsutavaid tõendeid saada,  kutsus ta Eesti Loodushoiu Keskuse kalateadlased appi.

5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

Tambetsi sõnul on uus kalaliik õige magus leid: mõrukale on jahti peetud juba viimased 15 aastat. "Me küll lootsime, et ta siin kusagil on, kuid kui pole tõestust, siis ei saa teda ka uue liigina andmebaasi kanda. Nüüd saab. Ühtlasi tuleb täpsemini kontrollida selle liigi leviala Eestis, tema siia jõudmise lugu ja sugulust Läti mõrukatega."

"Meie liigiline mitmekesisus on suurenenud ja vee-elustik rikastunud vaid peopessa mahtuva kala võrra," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. "Omamoodi märkimisväärne on ka see, et kauaoodatud kala näitas end just Eesti sajanda sünnipäeva aastal. Justkui juubelikingitus lõunanaabritelt," muigas minister.

Mõrukas on karpkalaline, keda esineb paljude Euroopa maade vetes. Mõruka teeb eriliseks see, et ta koeb jõekarpidesse, kus vastsed arenevad. Eluiga on tal lühike, ulatudes kuni viie aastani. Mõõtmetelt on mõrukas väike, tema maksimaalne pikkus on 10 cm. Kudemisperioodil on isaskalad väga kirkvärvilised. Mõrukas toitub vetikatest, selgrootutest loomadest jms. Nagu nimigi aimu annab, siis maitselt on ta mõru ning selle ja ka oma väiksuse tõttu ta söögikalaks ei passi.

Kersti Kaljulaid Eile õhtul võõrustasin Kadriorus vähiravifondi “Kingitud elu” vabatahtlikke. Nende tubli töö on heade annetajate abil aidanud mitut sadat vähihaiget, keda Haigekassa (veel) aidata ei ole saanud. On selge, et kodanikualgatus ja heategevus võimaldavad reageerida riiklikest süsteemidest kiiremini ja paindlikumalt olukordades, mis on erandlikud ja ootamatud. Riigil omakorda on tähtis olla võimalikult palju abiks, et kodanikualgatus saaks hästi avalduda, ning tabada ära ka õige aeg ja koht, kus end toimivana tõestanud lahendusi laiemalt rakendama hakata. Seegi on näide õmblusteta ühiskonnast.

Teiste seas oli kohal ka Annabel, kelle ravi toetuseks kogus fond läinud sügisel annetajatelt kõigest mõne päevaga rohkem kui 200 000 eurot. Annabel tunnistati kevadel haigusest vabaks ning kutsub nüüd omakorda kõiki toetama juba homme Kadrioru pargis toimuvat traditsioonilist Pardirallit vähihaigete laste ja nende perede toetuseks.

Fondi käilakuju Toivo Tänavsuu eestvedamisel on “Kingitud elust” saanud vähem kui viie aastaga Eesti edukaim annetuste koguja, kes oma väga olulise 1-2% panusega täiendab seda rohkem kui 100 miljonit, mis riik vähihaigete ravisse aastas panustab.