EESTI ELU

4000 inimest on teavitanud PPA-d soovist saada uus ID-kaart garantiikorras

Pea kolmandik turvariskist mõjutatud kaartide kasutajatest on teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit (PPA) oma soovist saada uus kaart garantiikorras.

„Suhtleme inimestega aktiivselt ja töö käis ka nädalavahetusel – laupäeval saatsime ID-kaartide kasutajatele korduvteavituse ning helistasime ligikaudu tuhandele turvariskist mõjutatud ID-kaardi kasutajale, kellele selgitasime, millised on alternatiivid ja kuidas vajadusel saab taotleda uut kaarti,“ rääkis PPA dokumendiekspert Kaija Kirch.

PPA saatis teavituse ja korduvteavituse e-kirjaga inimeste @eesti.ee aadressidele. Garantiikorras uue kaardi taotlemiseks, peab vastama saadud e-kirjale ja kirjutama, millises PPA teeninduses soovib inimene oma uue kaarti kätte saada. Teine võimalus garantiikorras kaardi taotlemiseks on helistada PPA infotelefonile 612 3000. PPA vahetab garantiikorras välja kaardid, mis kehtivad kauem kui kolm kuud alates PPA poole pöördumise hetkest.

Turvariskist mõjutatud kaartide sertifikaadid tunnistatakse kehtetuks alates 1. juunist. Garantiikorras saab ID-kaarti välja vahetada ka pärast 1. juunit. Kehtetute sertifikaatidega ID-kaarti ei saa enam elektrooniliselt kasutada. E-teenustesse sisenemiseks või digiallkirja andmiseks tuleb taotleda uus kaart garantiikorras või kasutada mobiil-ID-d. Nendel, kelle dokument lähikuudel kehtivuse kaotab, soovitame esimesel võimalusel taotleda uut. Garantiikorras toodetud uue kaardi valmimisest teavitatakse inimest e-posti teel.

Igaüks saab ise kontrollida, kas tema kaart on mõjutatud turvariskist, kodulehel www.id.ee või https://www.eesti.ee/portaal/!portaal.document_check asuvas rakenduses.

„Oma arvuti ID-kaardi haldusvahend turvariski olemasolu tuvastada ei saa. Oma kaarti saab kontrollida kas kodulehel olevasse rakendusse oma dokumendinumbrit sisestades või ka meie infoliinile 612 3000 helistades, kui teil puudub ligipääs internetile,“ sõnas Kirch.

Inimesed, kes ID-kaarti e-teenustesse logimiseks või digitaalkirjastamiseks ei kasuta, ei pea dokumendi kehtivuse muretsema. „Paljud inimesed on meie käest küsinud, kas selle kaardiga tohib reisida. Reisimist ja piiriületust see turvarisk ei mõjuta, sest ID-kaart kehtib füüsilise isikut tõendava dokumendina, reisimiseks, kliendikaardina ja apteegis digiretseptiga ravimi kättesaamiseks kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõpuni,“ lisas Kirch. „Samuti ei pea muret tundma inimesed, kel on juba sõlmitud mobiil-ID leping või on olemas kehtiv digi-ID kaart.“

Lisainfot ID-kaardi turvariski kohta saab kodulehelt https://www.id.ee/?lang=et&id=38558, samuti saab nõu küsida ka PPA infotelefonilt, mis töötab argipäeviti kell 8-19.

Sel aastal aeguvad väga paljude inimeste isikut tõendavad dokumendid, millest on tingitud ka tavapärasest pikemad ootejärjekorrad PPA teenindustes. Maikuus oli ilma eelneva broneeringuta dokumendi kättesaamisel keskmine ooteaeg Tallinna Pinna teeninduses 60 minutit, Tallinna Tammsaare ja Tartu teeninduses 30 minutit, Narvas 15 minutit, mujal umbes 10 minutit.

Inimestel, kelle dokumendid kaotavad sel aastal kehtivuse, palume planeerida teeninduse külastust aegsasti ning broneerida selleks eelnevalt aeg, et vältida järjekorras ootamist. PPA e-teeninduseshttps://etaotlus.politsei.ee saab taotleda korduvat ID-kaarti täiskasvanule ja esmast ID-kaarti lapsele, kelle sünd on registreeritud Eestis. Praeguseks on sel viisil endale uut ID-kaarti taotlenud üle 31 000 inimese.

Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused

Foto on illustratiivne Foto: HELERI LAKUR

Alanud laadahooaja puhul tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et laadal kauplemisel kehtivad samad reeglid, nagu tavapoeski. Erilist tähelepanu tuleks pöörata korrektsele hinnateabele, tarbija õigustele pretensiooni esitamisel ja ostukviitungi saamisele. Tarbijail soovitab amet säilitada ratsionaalne mõtlemine, enne tehingu sooritamist uurida täpsemalt, millega tegu ning mitte uskuda liiga head müügijuttu.

Amet rõhutab, et kauplejail tuleb kindlasti toote juurde välja panna selle müügihind ja toote iseloomu arvestades ka ühikuhind. Kuna laadal on kerge pead kaotada ning sellisel vabaõhuüritusel on kauplejad kahjuks üsna tihti varmad seda ära kasutama, siis peaks tarbija enne ostmist müüjalt toote kohta küsima lisainfot, pärides näiteks toote hinna, koguse, koostise ja päritolu kohta. Näiteks kui kaupleja müüb juustupatse, pätsileiba või vorstilatte tükikaupa, siis välja tuleb tuua ka kilohind. Seejuures ei tohi tarbijale anda kaalu või muus osas eksitavat teavet.

Kaupleja peab tagama selle, et kauba märgistus on korrektne, mis tähendab, et see peab olema loetav, arusaadav ja üheselt mõistetav. Tehniliselt keerukate toodetega tuleb ostjale kaasa anda ka eestikeelne kasutusjuhend. Ostja peaks kauplejalt uurima ka seda, mida teha siis, kui tootel ilmneb puudus – ka laadalt ostetud kaubale kehtib pretensiooni esitamise õigus, nagu tavapoes.

Tarbija peaks kindlasti küsima makset tõendavat dokumenti, mis on eelkõige vajalik selleks, kui hiljem ilmneb kaubal defekt. Ostudokumendil peab olema vähemalt kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress, müügikuupäev ning iga kauba või teenuse hind ja tasutud summa. Meeles tasub pidada, et alla 20-eurose ostu korral peab müüja tarbijale ostu tõendava dokumendi andma juhul, kui ta seda soovib. Üle 20-euroste ostuga peab müüja andma ostukviitungi ilma, et tarbija seda eraldi küsima peaks.

Lisaks soovitab tarbijakaitseamet inimestel arvestada sellega, et laat on vabaõhuüritus ning sealt ostetud toidukaubad võivad sooja ilmaga rikneda.

Soovitused tarbijale, kui õigesti kasutatud tootel ilmneb puudus:

  • lõpeta toote kasutamine;
  • otsi välja ostu tõendav dokument;
  • pöördu esimesel võimalusel kaupleja poole;
  • pöördu tarbijakaitseameti poole, kui Sa kauplejaga kokkuleppele ei jõua.

Lisamaterjalid:

Sorteerimissüsteemidest Võru linna avalikel üritustel

Võru linnavalitsus on saanud Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK) toetuse projektile "Sorteerimissüsteemid Võru linna avalikel üritustel".

Keskkonnaprogrammi projektimeede on ellu kutsutud avalikel kogunemistel jäätmete liigiti kogumise arendamiseks, sealhulgas jäätmete liigiti kogumise süsteemide soetamiseks. Võru linnas toimub aastaringselt erinevaid rahvarohkeid üritusi: rattapäev, Võru linna sünnipäev, lastefestival, jõululaat, kus on väga oluline prügimajanduse korrektne toimimine, sest vabas õhus toimuvatel üritustel tekib palju erinevaid jäätmeid. Korraldaja peab organiseerima prahi koristuse, mis on ka üks kuludest. Siiani on kogutud prügi sorteerimata kujul ning tasutud selle äraviimise ja ladustamise eest, samas kui sorteeritult peaks maksma vaid selle eest, mida keskkonnajaamas tasuta vastu ei võeta.

Mida rohkem on erinevaid kohti, kus inimesed saavad prahti teadlikult sorteerida, seda loomulikum on seda teha, kuna inimeste sorteerimisharjumused kinnistuvad. Teretulemast üritustele ja käitume keskkonnateadlikult!

KESKONNAINVESTEERINGUTE KESKUS

Projektiga soetati 5 sorteerimissüsteemide komplekti. Erivärvilised konteinerid ja piktogrammidega infotahvlid juhatavad inimesi õigesti käituma. Roheline prügikast on bioprügi (kõik see, mis looduses laguneb), sinine prügikast Eesti pandipakendi märgiga taara ja kollane prügikast segapakendi jaoks (plast, paber, metall, kile – kõik see, mida saab ümber töödelda ja taaskasutada) ning punane prügikast jäätmetele, millega ei ole muud teha, kui prügimäele viia. Projekti kogusumma on 4710 eurot, linna omaosalus 10%.  Allikas mai 2018 Võru Linna Leht


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD