EESTI ELU

Maaüksuste piiride korrastamine muutub maaomanikele lihtsamaks

https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1920&HEIGHT=938&zlevel=0,552500,6498750

Eeloleval aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maa-amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil.

Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on Maa-ametil katastripidajana õigus luua maatüki kujud katastris, määrata kõlvikud ning arvutada pindala. See võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt ja taskukohaselt ning toetada sellega kinnisavara käivet.

Eestis on kinnisvaratehingud jätkuvalt maailma soodsamate seas

Kui Maailmapanga värske Doing Business 2019 raporti kohaselt on Eesti majanduskeskkond tervikuna võrreldes varasemate aastatega pisut halvenenud, siis kinnisvaratehingud on Eestis jätkuvalt ühed soodsaimad ning lihtsaimad maailmas. Raport, mis võtab arvesse nii kinnisvaratehingute ajalist kui ka rahalist kulu, paigutab Eesti 6-ndale kohale.

Raport analüüsib kinnisvaratehingute juures nii rahalist kulu, sealhulgas notari tasu ja kinnistamise riigilõivu, kui ka asjaajamisele kuluvat aega ning tehingute tegemiseks vajalikke tegevusi. „Kuigi üldkokkuvõttes oli Eesti majanduskeskkond edetabelis võrreldes varasemate aastatega pisut langenud, siis vähemalt kinnisvaratehingute osas oleme hoidnud stabiilselt tugevat positsiooni,“ märkis Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson. Kinnisvaratehingute lihtsuse ja madalate kulude poolest edestavad Eestit vaid viis riiki maailmas.

Töö tulevik kontorites: sekretäride asemel tehisintellekt ja asjade internet

Töö kontorites ja nende väljanägemine on aegade jooksul muutunud päris palju transformeerudes kinnistest kabinettidest suurte avatud saalideni ja siis jällegi eraldatu telefonikuubikute juurde tagasi. Enim on aga ilmselt muutunud ja kontortööd mõjutanud seal kasutusel olev tehnoloogia.

Praegu igapäevasena tunduvad uuendused nagu e-mail, arvutid, internet ja printer on kontoritööd muutnud tundmatuseni. Ka tänapäeva kaasaegsed kontorid arenevad edasi ja kasutavad juba mitmeid tarku tehnoloogialahendusi, mis ulatuvad kommunikatsioonist andmete töötlemise ja esitamiseni. Tulevikus hakkab üha rohkem mängu tulema asjade internet ning tehisintellekt. Kontorid ise muutuvad järjest targemaks ja interaktiivsemaks. Kõikide nende uuenduste eesmärk on sarnane – efektiivsus, produktiivsus, omavaheline ühilduvus ning samas individuaalsete lahenduste pakkumine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD