EESTI ELU

Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata

Võrumaa Teataja 07 Märts 2019 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Foto on illustratiivne

Benu apteek võttis kasutusele videokonsultatsiooni platvormi Minudoc, mis võimaldab inimestel saada kiiret ja kvaliteetset apteekri konsultatsiooni ajal ja kohas, mis kliendile endale kõige paremini sobib.

Uus teenus võimaldab inimestel töölt või kodust lahkumata saada professionaalse apteekri nõu ravimite kasutamise, manustamise, toimeainete, võimalike kõrvalmõjude jms kohta. Lisaks saab tasuta apteekri teenuse raames küsida ravimite kohta täpsustavaid küsimusi või konsulteerida ilutoodete osas.

Häirekell: iga neljas töötaja ootab võimalust lahkumiseks

BNS 05 Märts 2019 Comments ()

2 comments

Iga neljas töötaja kavatseb praeguselt töökohalt lahkuda esimesel sobival võimalusel, näitab töövahendusportaali GoWorkaBit suur töösurfi-uuring.

"Kõrgema palga kõrval seisavad töövahetuse põhipõhjuste seas veel karjääriredelil seismajäämine ja vähene professionaalne väljakutse," rõhutas GoWorkaBit'i juhataja Kristjan Vanaselja. "See on sõnum eeskätt juhtidele, sest selge karjäärimudeli ja professionaalse eneseteostuse eest vastutavad nemad."

Hõivatud eestimaalastest kuus protsenti otsib aktiivselt uut töökohta ning 18 protsenti ehk pea iga viies kavatseb vahetada töökohta esimese sobiva võimaluse avanemisel. 30 protsenti vastas, et kuigi pole kindlat otsust langetanud, on nad lähiajal töökoha vahetamist vähemalt kaalunud. Alla poole ehk 45 protsenti kinnitas, et praegu töökoha vahetamisele ei mõtle.

Kõige tõenäolisemalt vahetavad töökohta 25-34-aastased töötajad, kellest lausa kaks kolmandikku on vähemalt kaalunud lähima 12 kuu jooksul töökoha vahetamist. Kõige vähem otsivad uut tööd 65 aastased ja vanemad töötajad, neist on seda vähemalt kaalunud iga neljas töötaja.

Kolmveerand töökohavahetust kavandavatest inimestest soovib lähiaastail rohkem teenida, kuid Vanaselja kinnitusel on olulised hoopis tähtsuselt järgmised soovid. "Ligi pooled neist kinnitasid, et soovivad järgmistel aastatel töötada rohkem inimestega kes neile meeldivad, ning soovivad ka vähem tööd teha ja rohkem enda peale mõelda," rõhutas Vanaselja.

Tööga hõivatud inimestest 55 protsenti on vähemalt kaalunud lähiajal töökoha vahetamist, veerand on otsustanud kas lahkuda esimesel võimalusel või otsib aktiivselt uut töökohta.

GoWorkaBit'i töösurfi-uuring 2019 analüüsis 2000 eestimaalase valmisolekut kaasaegsetele paindlikele töösuhetele üleminekuks.

Uuring: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt

BNS 01 Märts 2019 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Uuringufirma Norstat värske küsitluse kohaselt arvab 84 protsenti vastanutest, et eestlased teevad komplimente selgelt liiga vähe.

Uuringu tellinud Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul selgus, et vaid 13 protsenti naistest ja 19 protsenti meestest arvab, et eestlased teevad piisavalt komplimente. “Keskmisest veidi paremaks hindasid olukorda muust rahvusest inimesed. Ida-Eesti elanikest pidas näiteks komplimentide taset piisavaks 30, samas kui Lääne-Eestis vaid kuus protsenti,” rääkis Seliov.

“Hea komplimendi valem on personaalsus ja siirus – tuleb tunnustada asja, mis sulle teise inimese juures päriselt positiivselt silma hakkab või milles ta on hea. Teiste inimeste tunnustamisega ei tasu oodata täiuslikku hetke, vaid teha seda siis, kui tunne tekib,” soovitas Seliov.

Norstati uuringust selgub, et 72 protsenti eestlastest arvab, et nende kaasmaalased ei naerata piisavalt. “Vähene naeratamine on jäänuk nõukodude ajast kui seda peeti pigem kahtlaseks või naiivseks ning levis nali, et see, kes naerab, ei saa olukorrast lihtsalt aru. Paljud teadusuuringud aga näitavad, et naeratamine tugevdab immuunsussüsteemi, vähendab valu, ergutab aju, pikendab eluiga ja isegi treenib lihaseid,” rääkis Seliov.

“Naeratamine on osa sotsiaalsest märgisüsteemist ja teadlased on selgitanud välja kõige siiramalt ja meeldivaimalt mõjuva naeratuse. Näiteks Minnesota ülikooli uuringu kohaselt polegi alati mõjuvaim naeratus suur ja niiöelda kõrvuni, mida saab tõlgendada ebasiirana, vaid seda võib teha ka tasakaalukamalt. Inimesed märkavad ka seda kui naeratatakse lisaks suule ka silmadega, mida peetakse siiruse märgiks,” rääkis Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori sõnul tähistatakse Eestis märtsis hea klienditeeninduse kuud ja sajad organisatsioonid pingutavad eriti, et oma kliente hästi kohelda. “Tele2 näiteks teeb oma klienditeenindajatele naeratamise ja komplimentide tegemise koolitused,” rääkis Seliov.

Norstat viis Tele2 tellitud uuringu läbi 2019. aasta veebruaris ja selles osales 500 eestimaalast.