Töötukassa tasuta IT-koolituste vastu on seni suurimat huvi tundnud pensionärid ja venekeelsed inimesed.

Töötukassa üleskutsele värskendada oma IT-oskusi, on nädala jooksul kõige aktiivsemalt reageerinud pensionärid ja venekeelsed inimesed. Suur on huvi olnud Tallinnas ja Harjumaal, kus paari esimese päevaga on endale karjäärinõustamiseks aja kinni pannud poolsada inimest vanuses 50 aastat ja enam, teatas töötukassa.  Just karjäärinõustaja abiga saab selgeks, milline koolitus on see õige.

Kui inimene on vähemalt 50-aastane ja tema keskmine sissetulek kuus oli eelmisel aastal alla 1291 euro, saab ta töötukassa toel lihvida oma arvutioskusi. Töötavatele inimestele pakutakse erinevaid IT-koolitusi – päris alustajatele ja ka spetsialistidele.

Töötukassa infospetsialistide sõnul on inimesed olnud julged, uuritud on koolitajate ja koolituste kohta, pensioniealised on rõõmuga valmis uuteks väljakutseteks, aktiivsemad võiksid aga olla inimesed, kes täna viiekümnendate alguses. Inimesed vanuses 50+ said koolihariduse siis, kui arvuteid polnud igapäevatöös. Tänapäeval on aga väga vähe selliseid töökohti, kus ilma arvutita hakkama saab, seega on arvutioskus tööturul konkureerimiseks hädavajalik.

Töötavaid inimesi, kes on vanuses 50 kuni pensioniiga ja kelle palk ei ületa keskmist palka, on ligikaudu 100 000. Infot koolituste kohta saab aadressilt www.töötajaõpi.ee. Lisaks on võimalik lugeda lugusid teiste inimeste õppimisest ja testida oma IT teadmisi. Koolituste kohta saab rohkem infot ka telefonilt 15501.

Esmaspäevast on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis - keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid.

„Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel liikumise eluohtlikuks,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. 

Tema sõnul muutuvad jääolud soojade ilmadega väga kiiresti ning nõrka jääd ei saa usaldada. „Isegi hea ujumisoskusega on jääauku kukkumine ohtlik. Esiteks võib sealt omal jõul välja saamine osutuda väga keeruliseks, teiseks võib täiskasvanud inimene kaotada külmas vees teadvuse juba loetud minutitega, lapsed ja eakad aga veelgi kiiremini,“ ütles Virkala.

On ääretult oluline, et lapsevanemad hoiaks oma lastel veekogude läheduses silma peal ning räägiks nendega nõrga jääga kaasnevatest riskidest. Kalameestel tasub aga silmas pidada, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu.

Sellest nädalast võtab päästeamet siseveekogude jääohutuse erilise tähelepanu alla. Päästjad teevad patrullkäike oma piirkonna populaarsemate kalastuskohtade juurde, et kontrollida keelu täitmist ning end teadmatusest ohtu panevaid inimesi hoiatada. Vajadusel kaasavad päästjad jääl viibimise keelu eirajate korrale kutsumiseks ka politsei- ja piirivalveameti. Jääle mineku keelu tahtlikke eirajaid ähvardab sunnimeetmete rakendamine, väärteomenetlus ning rahatrahv.

Möödunud aasta kevadperioodil märtsist maini uppus kaheksa inimest. Kokku uppus 2018. aastal 43 inimest.