EESTI ELU

FOTOD President Kaljulaid: Fidži aktiivsus ÜROs on hea eeskuju teistele väiksematele riikidele

Võrumaa Teataja 25 Oktoober 2018 Comments ()

Fotod: presidendi kantselei

President Kaljulaid: Fidži aktiivsus ÜROs on hea eeskuju teistele väiksematele riikidele

„Fidži on suurust arvestades ÜROs ja rahvusvahelisel areenil väga nähtav, aktiivne ja edukas riik, mis on heaks eeskujuks ka teistele väiksematele riikidele. Näiteks panustab Fidži elanikkonna suurust arvestades sõduritega kõige rohkem ÜRO rahuvalvesse,“ lausus president Kersti Kaljulaid täna kohtumisel president Jioji Konousi Konrotega.

Fotod: presidendi kantselei

Eesti ja Fidži riigipeade kohtumisel räägiti veel piirkonna julgeolekuprobleemidest, milleks on eelkõige kliimamuutused, suured tormid ja tervishoid. Fidži riigi suuruseks on umbes 18 000 kilomeetrit ja see koosneb 330 saarest, kus elab kokku 900 000 inimest.

Kohtumisel peaminister Josaia Voreqe Bainimaramaga räägiti Fidži ja Eesti koostöövõimalustest rahvusvahelistes organisatsioonides, digivaldkonnas ning ka kõrghariduses. Näiteks käivad praegu läbirääkimised, et sõlmida ka vahetusüliõpilaste leping Tallinna Tehnikaülikooli ja Fidži Rahvusülikooli vahel.

Fotod: presidendi kantselei

Samuti kohtus president Kaljulaid ÜRO naiste, laste ja noorukite tervise ning heaoluga tegeleva liikumise Every Woman, Every Child (EWEC) kaasjuhina Fidžil ka ÜRO esindajatega, et arutada siinse piirkonna naiste ja laste tervishoiu olukorda. President Kaljulaid on EWECi kaasjuht alates septembrist.

President Kersti Kaljulaid on alates laupäevast välisvisiidil Austraalias ja Okeaanias, et koguda toetust Eesti kandideerimiseks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Eesti riigipea on juba külastanud Austraaliat ja Vanuatut ja siirdub pärast Fidžit edasi Uus-Meremaale, kus kohtub peaminister Jacinda Arderniga ning kindralkuberneri Dame Patsy Reddyga ja Vaikse ookeani saareriikide diplomaatiliste esindajatega.

Apteeker: tõhus hügieen on viiruste parima tõrje

Võrumaa Teataja 23 Oktoober 2018 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Apteeker: tõhus hügieen on viiruste parima tõrje">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Iga sügise saabumisega suureneb järsult külmetushaiguste sümptomitega inimeste arv. Puhkused on läbi, lapsed käivad koolis - kontaktid tihenevad ja võimalus nakatuda suureneb. Koondumine siseruumidesse suurendab viiruste levikut, kuna värske tuuleiil ei vii haigustekitajaid meist eemale.

Millal külmetus meid tavaliselt tabab ja kuidas sellest kiiresti jagu saada, sellest räägib BENU apteegi farmatseut Riina Vaikna.

Esmalt tuleb rõhutada, et külmetushaiguse all peetakse silmas üldist enesetunde halvenemist, nohu, köha, kurguvalu ja häälekäheduse tekkimist. “Sellise kehvema enesetundega võib kaasneda ka uimasus, peavalu ja palavik. Haigust nagu “lihtsalt külmetus” pole olemas. Nohuse nina või palaviku toob ikka viirus, mis saab hoo sisse külmetuse tõttu nõrgenenud organismist, kui immuunsus on langenud ja organism muutub haigustekitajatele vastuvõtlikumaks,” selgitab apteeker. Vaikna lisab, et jahedamate ilmadega muutub organism haavatavamaks, kuna keha tegeleb rohkem soojahoidmisega, andes järele oma vastupanuvõimes haigustele.

Kontrollige rehvi mustri sügavust, rõhku ning esisilla kokkujooksu!

Võrumaa Teataja 22 Oktoober 2018 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Foto on illustratiivne FOTO: Aigar Nagel

Sügisesed vihmasajud ning tuul muudavad teed kohati ootamatult libedaks, kuna lisaks niiskusele on teel ka puude lehed ning muu tuule ning vihma poolt teele kantud sodi. Tuletame siinkohal meelde olulisemad nüansid, mis võivad libedates teeoludes määravaks saada.

Igal aastal juhtub Eestis sõidukitega kümneid tuhandeid õnnetusi, sageli on üheks õnnetuse juhtumise põhjuseks libe tee ning määrava tähtsusega on sellises olukorras rehvide seisukord.

Gjensidige sõidukite kindlustuse vanemtootejuht Marko Privoi sõnul on kulunud ning aastatega jäigaks muutunud suverehvidega sügisel liiklemine üsnagi ohtlik. “Sügisel püüavad sõidukijuhid lume tulekuni veel vanade rehvidega ära venitada, kuid just selline olukord on tegelikult väga ohtlik, kuna kulunud suverehvidega võib märjal teekattel pidamine järsult kaduda. Minu kindel soovitus on, et kui suvise rehvi muster on juba alla 3 mm, siis tasub soetada uued suverehvid või kui näiteks talverehvidena kasutatakse lamellrehve, võib need juba täna sõidukile alla panna - kindlasti on sügiseste teeoludega mõistlikum liigelda korraliku lamellrehviga kui kulunud suverehviga,” sõnas Privoi.

Toome siinkohal spetsialistide abiga välja kolm olulist nüanssi, mis mõjutavad libedates oludes liiklemist:

Sõidukõlbulikud rehvid - suverehvide soovituslik mustrisügavus on 3-4 mm ning arvestama peab ka sellega, et rehv muutub ajapikku jäigaks ning seetõttu väheneb oluliselt pidamine. Talverehvi soovituslik mustrisügavus on 5 mm.

Rõhk rehvides - madalama rehvirõhuga muutub auto ebastabiilsemaks ning seda eriti libedates oludes. Lisaks on tühja rehviga suurem kütusekulu ning suureneb rehvi purunemise võimalus. Tavaliselt on soovituslik rõhk kirjas rehvi välisküljel, aga samuti võib selle leida sõiduki kütusepaagi luugu siseküljelt või uksepostilt. Soovitame rehvi rõhku kontrollida vähemalt kord kuus või enne pikemat sõitu.

Esisilla kokkujooks - libedate teeoludega on esisilla kokkujooks väga olulise tähtsusega, kuna vale kokkujooks muudab sõiduki juhitamatuks. Silla kokkujooks võib valeks minna suuremast august läbi sõites või ka siis, kui mõned esisilla detailid on liialt kulunud. Vale kokkujooksu tunneb ära rehvide ebaühtlasest kulumisest. Soovitame enne talve esisilla kokkujooksu lasta töökojas kontrollida.

Gjensidige on tänavu sõidukite kahjusid välja maksud 5000 korral summas 3,8 miljonit eurot.