Terviseamet liitus neljapöeval Euroopa Liidu ühishanke raamlepinguga, mis tagab gripipandeemia korral Eestile koos teiste leppega liitunud riikidega gripivaktsiini.

Raamlepingu allkirjastanud terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul annab leping ootamatu gripivormi massilise leviku korral Eestile kindlustunde uue gripivaktsiini saadavuse osas. “Loomulikult loodame, et meid gripipandeemia ei taba ning et me ei pea lepingut kunagi reaalselt kasutama,” ütles Merike Jürilo, kelle sõnul on gripivaktsiini leppega liitumine osa epidemioloogilisest valmisolekust. “Gripp on tõsine haigus, mille levimist tuleb takistada nii üksikisiku kui riigi tasandil.”

Tavapärase giripihoojal leviva gripi osas antud leping tähendust ei oma, hooajaline vaktsiin on kättesaadav tavapärasel viisil apteekides.  “Seega parima kaitse grippi haigestumise eest annab iga-aastane õigeaegne vaktsineerimine,” ütles Jürilo.

Hankelepingu kohaselt tarnib gripivaktsiini tootev ettevõte Seqirus lepinguga liitunud riikidele eelnevalt kokkulepitud koguse vaktsiini olukorras, kus on tekkinud gripiviiruse pandeemiline levik. Leping kehtib neli aastat ning seda saab kaheks aastaks pikendada. Lepingu raames võtab ettevõte endale kohustuse lepingu kehtivuse perioodil olla valmis gripivaktsiini erakorraliseks tootmiseks.

Euroopa Liidu ühishanke raamlepinguga liitumine on vabatahtlik, praeguseks on sellega lisaks Eestile liitunud Belgia, Horvaatia, Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Malta, Holland, Portugal, Slovakkia, Sloveenia ja Hispaania. Ühishanke tegemise tõukeks oli 2009. aastal Euroopa Liitu tabanud gripipandeemia, mille tagajärjel suri liikmesriikides kokku ligi 18 500 inimest. Üheks takistavaks asjaoluks gripi peatamisel oli toona gripivaktsiini vähene saadavus ja sellest tulenev kõrge maksumus.

Maailma Terviseorganisatsiooni ehk WHO andmetel haigestub maailmas igal aastal grippi hinnanguliselt miljard inimest, kellest kuni 650 000 sureb.  

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärk on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Riigihalduse minister Janek Mäggi kinnitas toetussummad ja tingimused, mille alusel saavad omavalitsused taotleda toetust, et viia läbi uuringud ja analüüsid koostamisel olevate valla või linna üldplaneeringuteks.

Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel on kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering. Rahandusministeeriumi andmetel on üldplaneeringu menetlemine pooleli 64 omavalitsusel 79st.

„See on esimene kord, kus omavalitsused saavad taotleda riigi toetust, et põhjalikult analüüsida ja uurida oma valla või linna võimalusi ning valikuid üldplaneeringu koostamiseks,“ ütles Mäggi.

Kohaliku elukeskkonna tuleviku kavandamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Üldplaneeringuga lepitakse kokku valla või linna ruumiline arenguvisioon, põhimõtted, ühised väärtused ja eesmärgid, kuidas piirkonna osi on mõistlik kasutada. Näiteks määratakse üldplaneeringuga elamualade, äri- või tootmispiirkondade ning puhkealade paiknemine, teede ja tänavate, keskuste ja avalike hoonete asukohad ning muu vajalik. Kehtestatakse reeglid eesmärkide saavutamiseks, näiteks tingimused ehitamiseks ning maa kasutamiseks. Toetus annab kohalikule omavalitsusele võimaluse kaasata olulistesse valdkondadesse täiendav eksperditeadmine.

„Kutsun kõiki kohalikke omavalitsusi aktiivselt tegema koostööd valdkonna asjatundjatega, näiteks liikuvusekspertide, arhitektide ja inseneridega, et alustada varakult ettevalmistustega ning taotleda toetust piirkonna arengut toetava üldplaneeringu koostamiseks,“ lisas minister. „Taotluste esitamiseni jääv aeg on vajalik oluliste teemade kaardistamiseks, ekspertide otsimiseks ning uuringu vajaduse põhjendamiseks.“

Toetust antakse uuringuteks, mis on vajalikud juba algatatud üldplaneeringu koostamiseks ja seotud planeerimisseaduse § 75 ülesannetega. Näiteks rahvastikuprotsesside ja -prognooside kohapõhine täpsustamine, asustuse arengut täpsustavad arengustsenaariumid ja keskuste võrgustik, teenuste paiknemine, ettevõtlus ja tööhõive, sh ettevõtete ruumilise paiknemise eeldused ja põhimõtted, miljööväärtuslikud alad, taastuvenergia toomiseks võimalikud alad ja viisid, tehnovõrgud ja rajatised jne.

Taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskusele alates 6. maist ja taotluste esitamise tähtaeg lõpeb 5. augustil 2019. Maksimaalne toetuse summa ühe kohaliku omavalitsuse taotluse kohta on 10 000 eurot ja mitme kohaliku omavalitsuse ühistaotluse kohta 30 000 eurot. Taotluste hindamisel eelistatakse ühistaotlusi. Taotlusvooru eelarve on 250 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“. Eesti regionaalarengu strateegia<https://www.rahandusministeerium.ee/et/regionaalareng-ja- poliitika> elluviimiseks eraldab riik perioodil 2014–2020 regionaaltoetusteks kokku ligikaudu 324 miljonit eurot.