EESTI ELU
Ehkki abortide arvu vähendamine oli üks teemasid EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioonikõnelustel, on tegelikult nende arv aastakümnete jooksul ka ilma poliitikute sekkumiseta drastiliselt langenud, kirjutab rahvusringhääling.
Kui veel 1970. aastal tehti Eestis ligi 41 000 aborti, siis 2017. aastaks oli abortide arv langenud alla 5800. Kõige rohkem aborte on alates 1970-ndatest tehtud 1972. ja 1973. aastal, siis oli 100 elussünni kohta ligi 195 aborti. 2017. aastal oli see arv langenud 41,8 juurde, näitavad statistikaameti andmed.
Abortide arv on alates 1990. aastast, mil neid tehti üle 29 000, igal aastal langenud. 1990-ndatel vähenes see iga aastaga tuhande või isegi paari võrra ja jõudis 2000. aastaks veidi üle 15 000 juurde. Järgnenud kümnendil jätkus langus, ehkki juba väiksemas tempos, jõudes 2010. aastaks üle 9000 abordi juurde. Ka pärast seda on aborditegijaid olnud igal aastal eelnenust vähem. Alla 6000 langes abortide arv esimest korda 2017. aastal.
Tuleb silmas pidada, et see number sisaldab kõiki aborte, sealhulgas neid, mida ei tehtud omal soovil, vaid meditsiinilistel näidustustel.
Statistikas eristatakse neid kaht alates 1991. aastast, enne seda kajastas abortide arv lihtsalt kõiki katkestatud rasedusi.
2017. aastal tehti tervisest tulenevatel põhjusel 1759 aborti. Ka eelnenud aastatel oli meditsiinilistel näidustustel aborte umbes sama palju - 2016. aastal 1773 ja 2015. aastal 1740.
Kui vaadelda ainult omal soovil tehtud aborte alates ajast, mil nende üle eraldi arvet peeti, siis 1991. aastal oli neid 26 470 ja 2017. aastal 3997.
Intsidentide lahendamise osakond CERT-EE registreeris veebruaris 170 intsidenti, mida on vähem kui jaanuaris ning mullu samal ajal. Jätkus pahavara levik ning ringlesid pankade nimel saadetud õngitususkirjad.
Aktiviseerusid ettevõtete vastu suunatud e-posti ja arvepettused. Mitu ettevõtet teatasid, et on langenud meilikontode kaaperdamise järel finantspettuse ohvriks, kannatades vähemalt 16 000 euro suurust kahju. Sellised pettused levivad Eestis laiemalt juba eelmise aasta sügisest.
Kuu alguses kasutasid kurjategijad ära Swedbanki ja SEB sümboolikat ning levitasid nende ettevõtete nime alt õngitsuskirju, eesmärgiga varastada inimeste internetipankade kasutajatunnuseid ja paroole. Samuti liikus juba sügisel Eesti asutusi kimbutanud kasutajaandmeid varastav pahavara Loki- Bot. Sel korral saadeti pahavaraga nakatatud manusega e-kirju näiliselt nii Tartu ülikooli kui ka Tallinna ülikooli nimel.
Veebruaris olid mitme RIA üksuse töötajad seotud riigikogu valimiste turvalisuse tagamisega. CERT-EE juhi Tõnu Tammeri sõnul möödusid valimised turvaliselt ning suurema mõjuga intsidente ei tuvastatud: "Ettevalmistusega alustasime juba kuid varem ning pöörasime sel korral rohkem tähelepanu ka ennetusele. Korraldasime koos valimisteenistusega riigikogusse kandideerijatele küberhügieenikoolitusi ning nõustasime erakondi nende tehniliste lahenduste osas."
Vaata lähemalt värskest raportist RIA kodulehel https://www.ria.ee/et/uudised/olukord-kuberruumis-veebruar-2019.html
- Töötukassa IT-õppest huvituvad eelkõige pensionärid ja venekeelsed
- Esmaspäevast on jääle minek keelatud
- Amet: lindude pesitsusperioodiks peavad olema metsatööd tehtud
- Valimiste vaatlejad: tühjad eelhääletusruumid ja nutitelefonid
- Kooliõdede hoiatus: vaktsineerimisest keeldujaid on üle ohtliku taseme
- Osa seemnete toomine Venemaalt Eestisse on keelatud
- Ajateenistuse läbis mullu 3036 noort
- Väsimuse ja tujutuse vastu leidub rohtu
- Eesti vastu tunnevad huvi kõik Vene eriteenistuste küberluured
- Arstid alustasid neerupuudulikkusega Katerina kallihinnalise raviga
- Eesti ja Läti teadlaste sõnul tuleb vähendada Liivi lahte jõudva lämmastiku kogust
- Haruldase geneetilise haigusega pisitüdruk sõitis Lastefondi annetajate toel uuringutele
- Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata
- Häirekell: iga neljas töötaja ootab võimalust lahkumiseks
- Uuring: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt
- Päike paistab juba kõrgemalt. Liikluses on see kõrgendatud oht!
- Eilsel loosimisel tuli Eestisse kaks suurvõitu
- Eesti majandus kasvas mullu 3,9 protsenti
- Pooled töövõtjad loobuvad kandideerimisest puuduliku palgainfo tõttu
- Esmaspäevast saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades
- Relvaluba muutub homsest alates digitaalseks
- Eestis osteti mullu 10,8 miljoni euro eest tahvelarvuteid
- MTA hoiatab: Facebookis levivad petukirjad
- AS Eesti Teed kandis kolme kvartaliga 677 000-eurost kahjumit
- Soe ilm muudab jää ohtlikult õhukeseks
- Eesti suurimad viljatusravikeskused astuvad olulise sammu personaalse viljatusravi suunas
- Apteeker: grippi haigestunu peaks koheselt koju jääma
- 2018. aastal võitsid lotomängijad ja ühiskond kokku ligi 50 miljonit eurot
- Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada
- Mesilaspere toetuse määrus sai allkirja
- Uuring: igal teisel üle 40-aastasel eestlasel probleemid silmanägemisega
- Jahimehed on käimasoleval hooajal küttinud Eestis 57 hunti
- Eestlased ostsid mullu täiesti uskumatu summa eest uusi mobiiltelefone
- Mullu sai alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid ligi 3000 inimest
- PILTUUDIS: Kui hästi tunned Võru?
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. HIV-vaktsiini arendaja läks pankrotti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Soome biotehnoloogiafirma FIT Biotech, mis arendas 19 aastat Tartu teadlaste välja töötatud HIV-vaktsiini, teatas veebruari lõpus, et läheb pankrotti, kirjutab Postimees.
Põhjuseks erimeelsused ettevõtet rahastada lubanud investeerimisfondiga, kes pole novembrist alates sentigi maksnud.
Juba 2001. aasta lõpus ilmus Postimehe esiküljel uudis, et Helsingis algavad Eestis välja töötatud HIV-vaktsiini katsed inimestel. Neli vabatahtlikku patsienti lasid Helsingi Ülikooli kliinikus teha endale süsti, mis sisaldas Eesti teadlaste loodud uudset HIV-vaktsiini. Üks uudse vaktsiini loojatest, Tartu Ülikooli viroloogiaprofessor Mart Ustav avaldas artikli lõpus lootust, et katsete õnnestumise korral võiks vaktsiin tootmisse jõuda 2006. aastal.