2018. aastal käis perearsti juures üle miljoni inimese, seejuures tegid perearstid- ja õed kokku üle 7 miljoni vastuvõtu, edastati kolmapäeval Eesti Haigekassa pressiteates.

Perearstiabi teenuseid rahastas haigekassa eelmisel aastal 127 miljoni euro eest, mis on 12% rohkem kui aasta varem.

"Suure muutuse peremeditsiinis toob kaasaegsete tervisekeskuste rajamine üle Eesti ning uue toimimismudeli juurutamine, mis aitab esmatasandi tervishoidu tugevdada ja inimestele kättesaadavamaks muuta. Tervisekeskuste loomine võimaldab perearstidel koonduda, tekivad mitme perearstiga praksised, kus töötavad lisaks ka pereõed, koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand," märkis minister Riina Sikkut.

"Kui 2018. aastal avati 15 uut tervisekeskust, siis tänavu avatakse tervisekeskused ka Kehras, Sauel, Põlvas, Räpinas, Kohilas, Raplas, Suure-Jaanis, Antslas, Valgas, Narvas ja Väike-Maarjas," loetles haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juht Külli Friedemann.

Samuti on tema sõnul koos Eesti Perearstide Seltsiga välja töötatud nõuded esmatasandi tervisekeskuste filiaalile, mida rahastatakse alates 2019. aasta jaanuarist.

"Oleme võtnud Eestis selge suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamisele. Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstipraksiste kvaliteedi tõstmise ja pädevuste laiendamisega. Ühiselt tuleb pingutusi jätkata, et perearstiabi oleks tagatud kõikjal Eestis, ka maapiirkondades," sõnas Sikkut.

"Tugev perearstiabi on kogu meditsiinisüsteemi vundament,“ ütles Perearstide Seltsi juht Lea Vallikivi.

"Nii ennetustegevus, õigeaegne diagnoosimine kui ka patsiendi edasi suunamine teistesse ravietappidesse sõltub sellest, kuidas tervishoiukorraldus tervikuna toetab perearsti tööd," selgitas Vallikivi.

Elanikkonna rahulolu-uuringust ilmnes, et 2018. aastal oli 87% Eesti elanikest perearsti või pereõe vastuvõtuga rahul.

"On hea meel, et patsientide rahulolu perearstiabiga on kõrge – see näitab, et patsient pöördub oma tervisemurega esmalt just perearstikeskusesse," tõdes Vallikivi.

Perearstid kasutavad üha rohkem e-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab perearstil eriarstilt patsiendi tervisemure kohta nõu küsida ilma, et patsient peaks ise eriarsti järjekorras ootama. 2018. aastal kasvas e-konsultatsioonide arv 67%.

953 perearsti üle Eesti arutasid patsientide tervisemuresid eriarstidega 21 763 korral. Kõige rohkem konsulteerisid perearstid eriarstidega närvihaiguste, allergiate ja immuunsüsteemi haiguste, seedetrakti haiguste ning ortopeedia erialal.

Friedemann kinnitas, et tänavu saavad perearstid e-konsultatsiooni võimalust kasutada juba enamikel erialadel.

"Praeguseks toimib e-konsultatsiooni teenus juba 21 erialal," ütles ta.

Friedemanni sõnul kasutavad inimesed aktiivselt perearsti nõuandetelefoni, kust saab ööpäevaringselt tervisenõu ka siis kui perearst pole parajasti kättesaadav.

"Möödunud aasta jooksul helistati nõuandetelefonile ligi 260 000 korda ehk keskmiselt tehti 712 kõnet igas ööpäevas,“ rääkis Friedemann.

Nõuandetelefonile tehakse kõige rohkem pöördumisi viirushaiguste, laste tervise ja vererõhu kohta.

Sellel aastal toetab haigekassa peremeditsiini 19 miljoni euroga rohkem kui mullu. Samuti tõusevad vastavalt sõlmitud kollektiivleppele tänavu arstide ja õdede palgad. Haigekassa investeerib ka perearstidele mõeldud digitaalsesse otsustustoe lahendusse, mis aitab arstil inforohkuses langetada parimaid raviotsuseid. 

Kolmapäeval toimuvad viiendat korda liiklustalgud, kuid politseinikud mõõdavad kiirust ja rahustavad liiklust üle Eesti eri paikades, mida liiklejad liiklustalgute kaardil probleemsete kohtadena märkisid.

"Iga aastaga panustavad inimesed liiklustalgutesse üha rohkem ja märgitakse rohkem kohti, kus korralikele liiklejatele kihutajad muret tekitavad," ütles politsei- ja piirivalveameti politseimajor Sirle Loigo.

"Kui eelmisel aastal märgiti pigem kohti oma kodu vahetuses läheduses, siis sel aastal toodi rohkem välja tiheda liiklusega magistraale – Tallinnas Tammsaare ja Peterburi tee, Paldiski maantee ja Pärnus Ehitajate tee," märkis ta.

Kaardirakenduse www.liiklustalgud.ee kaudu saatsid inimesed pea 2000 teadet ohtlikest kohtadest, kus kaasliiklejad kipuvad gaasipedaali kuritarvitama. Loigo sõnul puudutab pea kolmandik teateid Tallinna murekohti, neljandik jäi Harjumaale, kümnendik oli Tartu maakonnast, neist omakorda pool puudutas Tartu linnas toimuvat.

"Rohkem kui pooltes teadetes märgiti, et probleem on pidev, samuti hommikust ja õhtust tipptundi. Öise aja tõi välja vähem kui viis protsenti teadetest. Maakondade lõikes laekus kõige vähem teateid saartelt," ütles ta.

Lisaks kiiruseületamistele anti teada ka muudest liiklusega seonduvatest murekohtadest – liiklusmärkide eiramisest ja valesti parkimistest.

"Loodan, et autojuhid peavad meie kõigi turvalisuse nimel piirkiirusest kinni ka kõigil järgnevatel päevadel. Lubatud kiiruse ületamine on endiselt kõige levinud liiklusrikkumine, samas kaasnevad just suurel kiirusel toimunud liiklusõnnetustega kõige traagilisemad tagajärjed," ütles Loigo.

Selle aasta kolme kuuga on politsei tabanud üle 4500 kiiruseületaja, neist pea pooled linnades.