Kuigi jõululaua krooniks oodatakse alati mahladest nõretavat ja maitseküllast sealihast ahjupraadi, teevad ka kogenud praemeistrid toidu valmistamisel sageli vigu. Millele peaks jõuluprae küpsetamisel tähelepanu pöörama, et lõpptulemus oleks restoraniroa vääriline?

Hõrgu jõuluprae sünnilugu algab õige sealihatüki valimisest. Selleks sobib kaelakarbonaad, kamaraga ja pekiga seavälisfilee või seakarree, seasabatükk, kamaraga või kamarata peekon. Kui valmistajale ja sööjatele meelepärane lihatükk valitud, saab valmistamisprotsess alata. Selleks, et peolaua tähtsaim praad saaks pealt krõbeda koorikuga ja kuldne ning seest mahlane ja maitsekas, jagab ATRIA Eesti esindaja Mirjam Endla põhilisi eksimusi, mida sealihast jõuluprae valmistamisel kindlasti vältida tuleks.

Ebapiisav maitsestus

Tihti ei arvesta praemeister lihatüki suurusega, mistõttu on tulemuseks maitsetu jõulupraad. Mõnel juhul annab maitsele vunki juurde osavalt maitsestatud kaste, kuid päris mageda liha puhul jääb ka sellest lisandist väheks. Seapraad ei vaja eksootilisi ja erilisi maitseid, küll aga peab ka lihtsalt soola, pipra ja sinepiga maitsestamisel arvestama lihatüki suurusega. Kui tegemist on kokku seotud seapraega, tuleb meeles pidada, et paar tera soola ei jõua kuidagi lihatüki sügavamate kihtideni ning seest jääb liha kindlasti mage. Maitseküllaseks tulemuseks mähi praetükk juba eelmisel õhtul maitsesegusse laagerduma, samuti on soovitatav maitsestada liha enne vormimist ja sidumist. Nii jõuavad maitsed lihasse imenduda ning peolauale jõuab imeliselt maitsev praad.

Pruunistamine ununeb

Ideaalne jõulupraad on kuldselt krõbedas kuues ja seest mõnusalt mahlane. Liha pruunistamine enne ahjus küpsetamist aitab hoida mahlad liha sisemuses. Lisaks kaunile välimusele valmib eelpruunistatud liha ka kiiremini. Pruunistamiseks võta oma parim pann, pane sellele pisut võid või toiduõli, lase rasvaine tuliseks ning seejärel küpseta mõni minut liha kõikidelt külgedelt. Kui tegemist on kamaraga tükiga, siis võib pruunistamistöö jätta ka kuuma ahju hoolde.

Külm ahi

Paljud inimesed ei kannata oodata, kuni ahi on saavutanud soovitud temperatuuri ning panevad kiirel jõulupäeval lihatüki soojenema koos ahjuga. Pehmeks tulemuseks peab lihatüki asetama kindlasti tulikuuma ahju ning siis võib temperatuuri langetama hakata. Kõrge temperatuur (ca 230°C kindlustab praele maitsva kooriku ning langev temperatuur õrna tekstuuri. Kasulik nipp on tuua sealiha tund enne ahju panemist toatemperatuurile soojenema. Külma liha kuuma ahju panemine muudab liha sitkeks.

Üleküpsetamine

Kui rasvast sealiha hoiab pika küpsemise ajal mahlasena sulav rasvakiht, siis fileesõbrad peaksid lihatükki küpsetades eriti valvsad olema. Ammuse müüdina levib soovitus küpsetada sealiha täiesti küpseks. Tegelikkuses peaks mahlase tulemuse tagamiseks küpsetama rasvavaest fileed kuni selle sisetemperatuur näitab 63°C. Enne lõikamist ja serveerimist luba õrnal lihal 20 minutit puhata, et lihamahlade voolamine peatuks. Tulemuseks õrnalt roosa ja hõrk jõulupraad.

Igal aastal puutuvad kindlustusseltsid kokku mitmete juhtumitega, kus remonttööde või ümberehituse tagajärjel tekivad kahjud, mida kodukindlustus ei kata. Tüüpilisemad juhtumid on seotud hooletu tuletöö, valede materjalide kasutamise ja projekteerimisvigade tagajärgedega.

„Ehitus- või remonditöid tellides tuleks veenduda, et töid teostaval ehitajal oleks kehtiv vastutuskindlustus,“ selgitas ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko. Kui ehitajal vastavat kaitset pole, siis võivad võimalikud kahjud hiljem jääda inimese enda kanda. „Eestis küsitakse vastutuskindlustuse olemasolu ehitajalt harva, samas Soomes on see edasiste võimalike ebameeldivuste vältimiseks esimene asi, mida ehitajatelt nõutakse,“ lisas Makienko.

Eraisikud kasutavad sageli ka väiksemaid ehitusfirmasid, kes suudavad ilma vastutuskindlustuseta probleemideta likvideerida näiteks parketikriimustused. Kui aga tuletöö käigus peaks süttima kogu maja, võib see vastutuskindlustuseta väikese firma pankrotti viia ning siis ei ole tekitatud kahjude hüvitamiseks suurt lootust. „Sestap tuleks ka väiksemaid remonttöid tellides veenduda, et ehitajate kindlustuste summad kataksid kõige hullema võimaliku kahju ehk terve maja hävimise,“ soovitas kindlustusekspert.

Võimalike ebameeldivuste vältimiseks soovitab Makienko inimestel ka oma kindlustusseltse teavitada enne kui hakatakse suuremaid ehitustöid kodus tegema. „See puudutab näiteks katuse vahetamist, küttesüsteemide muutmist või töid kandvate konstruktsioonidega. Uurige enne, mis kahjud on võimalike õnnetuste korral kaetud ning mis mitte. Ainult siis oskate seda ka ehitajalt küsida ja nõuda,“ lisas Makienko.