Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.

Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.

Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. „Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho. 

Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. „Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ sõnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.

Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.

Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile.

Alates 1. jaanuarist kehtivad väikeelamutele uued energiatõhususe nõuded. Energiatõhusa hoone miinimumtasemeks on olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklass ning uute hoonete püstitamisel B-energiaklass. Esmakordselt sätestatakse määrusega ka liginullenergiahoone nõuetele kohalduvad erandid.

„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tuleb hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestada selliselt, et nende rakendamine oleks realistlik. Energiakadude piiramine elamufondis on väga oluline, kuid tulemuste saavutamiseks tuleb arvestada ka tegelike oludega, mistõttu on miinimumtasemeid 2013. aastal välja käidud plaaniga võrreldes  leevendatud. See tagab hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete ehitusele hoogu anda,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 ruutmeetri suuruse köetava pinnaga väikemajadele. Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.

Väikeelamu energiatõhususarvu leidmiseks on võimalik kasutada kalkulaatorit, mis asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus