Metsaomanike sõnul on keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele.

“Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Link lisas, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb praegu omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit.

Praegu kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini.

Rahandusministeerium vähendas aktsiiside 2019. aasta laekumise prognoosi võrreldes eelarvega 15 miljoni euro võrra ehk 1,05 miljardile eurole. 

Rahandusministeerium värskes majanduskasvu prognoosis vähendati kõige enam kütuseaktsiisi laekumist. Seda 8,4 miljoni euro võrra 575,6 miljonile eurole.

Võrreldes eelmise aasta tegelike tuludega, jääb tänavu alkoholiaktsiisi laekumine prognoosi järgi samale tasemele ehk 230,4 miljonile eurole. Võrreldes aktsiisitõusudeta 2019. aasta eelarveprognoosiga, väheneb alkoholi aktsiisitulu 0,6 protsenti.

Prognoosis on eeldatud, et muu alkoholi deklareeritavad kogused vähenevad tänavu 2 protsendi võrra, võrreldes eelmise aastaga. Arvestades eratarbimise reaalkasvu, keskmise palga kasvu, muutuseid piirikaubanduses ning hinnaelastsust, prognoosib ministeerium järgmistel aastatel kange alkoholi deklareeritud koguste vähenemist keskmiselt 0,7 protsenti aastas.

Ühtlasi ootab ministeerium Eesti-Soome piirikaubanduses toimunud muutuste tõttu deklareeritava õllekoguse langust. Samas leiab rahandusministeerium, et järgmistel aastatel Läti-Eesti alkoholi piirikaubanduses suuri muutuseid ei toimu. Seda seepärast, et hinnavahe Eestiga enam ei kasva.

Läti piirikaubanduse osakaal eestlaste ostudes on tänavuse prognoosi kohaselt 24 protsenti. Eestis müüakse prognoosi kohaselt 2019. aastal 121,7 miljonit liitrit alkoholi, Lätist ostetakse aga 42,5 miljonit liitrit alkoholi. 

Tubakaaktsiisi laekumise käesoleva aasta prognoos on 3 protsenti väiksem võrreldes eelarve prognoosiga ning aastaseks laekumiseks oodatakse 213,6 miljonit eurot. Prognoosi vähendamine tuleneb peamiselt deklareeritavate koguste oodatust kiiremast langusest ning odavamate sigarettide eelistamisest, samas on kasvamas ka sigarillode müük. 

Ministeeriumi teatel mõjutavad sigarettide müüki piirikaubandus, salaturg ning muudatused tubakaseaduses. Näiteks jõustub 2019. aastal sigarettide väljapaneku keeld jaekaubanduses ning 2020. aastal keelatakse Euroopa Liidus mentooliga maitsestatud sigarettide müük.

Käesoleva aasta 10-protsendiline aktsiisimäära tõus toob hinnanguliselt kaasa sigaretipaki kaalutud keskmise hinna 8,2-protsendilise tõusu. Täiendav 10-protsendiline aktsiistõus toimub 2020. aastal, mille tulemusel on suurenemas hinnavahed Lätis ning salaturul müüdavate tubakatoodetega.

Nii arvab rahandusministeerium, et järgmistel aastatel kasvab surve piirikaubandusele ja salaturule.