Neljapäeval tähistatav taasiseseisvumispäev on üks kolmest päevast aastas, mil Eesti lipud heisatakse kõigile elu-, äri-, büroohoonetele.

Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Ühtsustunde väljendamiseks on ka kõik teised oodatud sinimustvalgeid lippe heiskama.

20. augustil 1991 taastati rahvuslikul üksmeelel Eesti Vabariigi iseseisvus. Ülemnõukogu otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest“ lõpetas nõukogude okupatsiooni ning taastas Eesti riikliku iseseisvuse, muu hulgas taastati diplomaatilised suhted teiste riikidega. Esimesena tunnustas Eesti taastatud iseseisvust 22. augustil 1991 Islandi Vabariik.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Võltskaup on odav, aga võib sageli välja näha ka ahvatlevalt stiilne ning nagu ehtne – võib juhtuda, et e-poes satud kogemata võltskauba ostjaks. Miks on see probleem ning kas peaks maksma rohkem mingi kindla kaubamärgiga toote eest?

Võltskaubaga seonduvaid probleeme on mitmeid. Kõige hullem, mis juhtuda võib, on olukord, mil võltskaup osutub ohtlikuks sulle või kellelegi teisele. Näiteks osad tooted võivad sisaldada ohtlikke kemikaale, mis võivad põhjustada tervisehädasid. Ohutus on eriti oluline toodete puhul, millel on otsene kontakt inimese nahaga, nt ilutooted, mis võivad sisaldada keelatud aineid. Võltskaupade hulgas liigub lisaks rõivastele ja aksessuaaridele ka tehnikakaupu, mis võivad olla toodetud ohutusreegleid arvesse võtmata ning kasutamisel põlema süttida või plahvatada. Näiteid võib tuua nii telefonidest, printeritest kui kodumasinatest. Väga suur oht tervisele kaasneb ka originaaltoote kopeerimisel valmistatud mänguasjade puhul, sest väikelapse tervist võib tõsiselt ohustada mistahes ohutusnõude eiramine tootmisel.

E-poest soetatud võltskaup võib ostjale tuua hulgaliselt probleeme">