EESTI ELU

Tulemas on viies üle-eestiline avatud talude päev

Viies üle-eestiline avatud talude päev toimub sel aastal 21. juulil, kuid mitmed talud võtavad külalisi vastu ka päev varem. "Kõik huvilised võiksid juba varakult 21. juuli oma kalendrisse märkida, et taas Eesti maaeluga tutvuma minna. Kui varasemalt oleme näinud nii teatritalusid kui ka miniloomaaedu, siis ootan huviga, milliseid üllatusi 2019. aasta endaga kaasa toob," sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

"Avatud talude päev on külastajatele hea võimalus kohalike väiketootjatega kontakti loomiseks, taimemüüjatega tehingute tegemiseks, põllumajandusmasinate uudistamiseks, loomade imetlemiseks ja maaelu mitmekesisuse avastamiseks. Sel aastal on mitmed talud avaldanud huvi oma uksed terveks nädalavahetuseks avada, seega saab läbi käia rohkem kohti ja nii ka rohkem näha ja kogeda. Samas tuleb meeles pidada, et avatud talude päeva põhipäev on siiski pühapäev, 21. juuli ning vaid sel päeval on avatud kõik osalevad talud," sõnas avatud talude päeva projektijuht Kertu Kärk Maaeluministeeriumist.

"Avatud talude päevast on saamas midagi sellist, mis on iseenesestmõistetav - enam ei küsita, kas see päev tuleb, vaid küsimus on, mis kuupäeval on Eestimaa talud avatud. Olen siiralt rõõmus, et sellest päevast on saanud nii suur ja oodatud sündmus! Jääb vaid loota, et meie taludel ja põllumajandustootmistel jagub energiat osaleda selle sündmuse korraldamisel ning pakkuda meile kõigile maaelu mitmekesisust," rõõmustas Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur.

Avatud talude päevale registreerumine taludele, maaettevõtetele ja põllumajandustootmistele algab jaanuari keskel ning peagi tuleb selle kohta ka lisainfot. Samuti toimub veebruari lõpus/märtsi alguses kaks piirkondlikku infopäeva huvilistele, kes oma talu sel päeval külastajatele avada soovivad. Infopäeval jagatakse taludele vajalikke infomaterjale ning nippe ja nõuandeid eelmiste aastate kogemustest.

2018. aastal külastati avatud talude päeva raames talusid, põllumajandustootmisi ja maaettevõtteid rohkem kui 160 000 korral. 2017. aasta rekord ületati 40 000 külastusega. Kokku avas oma uksed 296 talu.

Uute sõiduautode müük tõusis 2018. aastal 3,6%

Eestis müüdi 2018. aastal kokku 25 387 uut sõiduautot, mis ületas 2017. aasta müügi 3,6 protsendiga. Seda on veidi vähem, kui AMTEL 2018. aastaks prognoosis (tõus kuni 8%). On mitmed põhjused, mis Eesti sõiduautode turgu läinud aastal mõjutasid - firmaautode vahetamine väiksemate vastu, WLTP tekitatud anomaalia ning teatud jahenemine majanduses.

Detsembris müüdi Eestis 1113 uut sõiduautot ehk 23,9% vähem kui 2017. aasta detsembris.

Aasta kokkuvõttes oli kõige populaarsemas segmendiks väiksemad keskklassi autod, milliste osakaal oli 23,6%. Rohkelt eelistasid tarbijad ka keskmisi ja väiksemaid maastureid, milliste osakaal oli vastavalt 21% ja 17,1%. Hübriidautosid müüdi möödunud aastal 1602. Elektriautosid läks kaubaks 84 ning uusi gaasiseadmega (CNG ja LPG) müüdi vastavalt 110 ja 62.

Hinnatõus oli mullu laiapõhjaline

Statistikaameti andmetel langesid hinnad detsembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes tõusid 3,4 protsenti. Möödunud aasta kokkuvõttes tõusid hinnad samuti 3,4 protsenti. Sel aastal on oodata inflatsiooni aeglustumist.

Inflatsioon oli mullu laiapõhjaline. Aasta jooksul kiirenes teenuste ja energia hinnatõus, samas toiduainete hinnatõus vaatamata suvisele põuale pidurdus ning maksumeetmete panus aasta teisel poolel mõnevõrra vähenes. Inflatsiooni kõrgpunkt jäi nii meil kui ka euroalal oktoobrikuusse, kui naftahinnad tõusid viimaste aastate kõrgeimale tasemele.

Kui Eestis on tugev majanduse seis ja soodne tööturu areng soosinud teenuste hinnatõusu kiirenemist, ei ole seda euroalal vaatamata palgakasvu kiirenemisele ja alanevale tööpuudusele toimunud. Suve- ja sügiskuudel küündis euroala inflatsioon üle 2 protsendi toorainete kallinemise tõttu. Euroalas aeglustus inflatsioon detsembris esialgsel hinnangul 1,6 protsendini.

Aasta lõpus nafta ja toidutoorme hinnad välisturgudel langesid ning tõid kaasa inflatsiooni pidurdumise. Kui oktoobris ulatus meil mootorikütuse hinnatõus 20 protsendini, siis detsembris pidurdus see vaid 3 protsendini. Samas elektri kõrge börsihind ning küttepuude varasem kallinemine hoiavad energiakandjate hinnatõusu veel kiirena.

Alanenud toormehindade ning maksumeetmete panuse vähenemise mõjul inflatsioon pidurdub käesoleva aasta alguses. Rahandusministeeriumi mullusuvine inflatsiooniprognoos on 2019. aastaks 2,5 protsenti, arvestades valitsuse ja riigikogu otsust jätta ära alkoholiaktsiisi tõus.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD