Uuringufirma BRC Market Experts statistika järgi osteti Eestis mullu üle 392 000 uue mobiiltelefoni pea 124 miljoni euro eest.

Tele2 müügidirektori Aare Uusjärve sõnul kulutati eelmisel aastal mobiiltelefonidele iga eestlase kohta pea sada eurot, mis on rohkem kui kunagi varem. “Majanduskasv on mobiilimüügis selgelt tunda, ka inimeste kindlustunne on võrdlemisi kõrge ning ostetud telefonid lähevad järjest kallimaks ja peenemaks,” kommenteeris Uusjärv.

BRC Market Expertsi statistika järgi maksis keskmine mobiiltelefon mullu 315 eurot, mis on kümme protsenti rohkem kui aasta varem.

BRC Market Experts Eesti juhi Keiu Ruus-Lepp kinnitusel on 70 protsenti 5 – 75-aastastest eestlastest viimase kahe aasta jooksul endale uue telefoni soetanud. “Telefoni keskmine elutsükkel on ise kaks aastat ja kui seadmete kasvavat kvaliteeti ja eluiga arvestada, siis tõenäoliselt tuleb müügimaht selle aasta esimeses pooles eelnevast tagasihoidlikum. Inimesed on oma mahu lihtsalt täis ostnud,” prognoosis Ruus-Lepp.

Tele2 müügidirektori sõnul kasvas läbi eelmise aasta suurte, enam kui 5,5-tollise ekraaniga seadmete osakaal, mis moodustasid ettevõtte telefonimüügist viimases kvartalis juba pea 90 protsenti. “Tele2 müügistatistika põhjal domineerisid eelmist aastat selgelt kolm suurt tegijat – Samsung, Huawei ja Apple, mis näiteks detsembris andsid kolme peale kokku 86 protsenti müüdud nutitelefonidest,” ütles Uusjärv ja lisas, et nuputelefonide müügis hoidis stabiilselt esikohta Nokia.

Tele2 2018. aastal enimmüüdud telefonid

1. Samsung Galaxy A8 2. Samsung Galaxy J3 (2017) 3. Samsung Galaxy J7 (2017) 4. Nokia 3310 Dual Sim 5. Huawei P20 Lite 6. Nokia 105 Dual SIM 2017 7. Huawei Y6 2018 8. Doro 1360 9. Xiaomi Redmi 5A 16GB 10. Nokia 230 Dual SIM

Eelmisel aastal sai programmi „Kainem ja tervem Eesti“ kaudu alkoholitarvitamise häire ravi teenuseid 2905 inimest.

TAI direktori Annika Veimeri sõnul on vajadus ja nõudlus sellise raviteenuse järele suur. „Näeme täna, et ravile pöördujate hulk on oluliselt suurem sellest, mis programmi alustades planeerisime. Praegu rahastatakse raviprogrammi Euroopa Sotsiaalfondist, ent kindlasti tuleks jätkusuutlikkuse tagamiseks raviteenuste kulud edaspidi katta riigieelarvest. Järgmiseks eelarveperioodiks oleme vastava rahastuse taotluse ka juba esitanud.,“ ütles Veimer.

„Alkoholi liigtarvitamine on Eestis tõsine probleem, mis põhjustab inimestele mitmeid terviseprobleeme ning toob kaasa nii majanduslikke kui ka emotsionaalseid kahjusid. Ligi kolmandik alkoholi tarvitavatsest täiskasvanud eestimaalastest, on alkoholi liigtarvitajad. Nende seas on 50 000-60 000 inimest, kes on alkoholist sõltuvuses – ning nagu eelmise aasta numbridki kinnitavad – aina rohkem inimesi julgeb abi otsida oma alkoholi tarvitamise probleemidele. Edukas ravi ei aita ainult alkoholi liigtarvitajat, vaid ka tema lähedasi,“ lisas Veimer.

TAI alkoholi ja tubaka valdkonna juhi Anneli Sammeli sõnul arvatakse tihti, et alkoholitarvitamise häire ravi seisneb ainult joomasööstu katkestamises. „Tegelikult algab ravi siis, kui inimene tunnistab endale probleemi ja on valmis koos spetsialistidega püstitama endale eesmärgid ja planeerima pikaajalisi ravi tegevusi, et vältida uusi tagasilangusi. See protsess on aeganõudev,“ ütles Sammel. „Üheks võtmesõnaks on siin ka lähedaste ja kogukonna toetus.“

Programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames osutavad ravi Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Lõuna-Eesti Haigla, Viljandi Haigla, Pärnu Haigla, Narva Haigla, AJK Kliinik, Kuressaare Haigla ning Viru Haigla Tapa Tervisekeskus. Infot teenuste kohta võib küsida perearstilt, samas võib ravikeskustesse ka otse pöörduda.

Ravi meetodiks on tõenduspõhised ja erineva sisuga psühhosotsiaalsed sekkumised vaimse tervise õe, psühholoogi ja psühhiaatriga. Alkoholitarvitamise häire ravi teenused on programmi Kainem ja tervem Eesti“ raames tasuta, seda ka ravikindlustuseta inimestele. Ise tuleb maksta ravimite eest. Enamasti on see summa oluliselt väiksem alkoholile kuluvast rahast.

Raviteenustele saab pöörduda alates 18. eluaastast. Kuna patsient peab olema võimeline tegema arstiga koostööd, siis ravile ei võeta vastu patsiente, kes pole kained. Nõustamisele saavad pöörduda ka patsientide lähedased.

Alates programmi algusest 2016. aasta juunis on ravi saanud 4043 inimest. Lisaks koolitati „Kainem ja tervem Eesti“ raames 2017/2018. aastal 721 tervishoiutöötajat, et anda neile teadmisi alkoholitarvitamise häirest ja selle varajasest avastamisest.

Varaseks avastamiseks sõeluvad perearstid ja -õed AUDIT testi abil patsientide seast välja need, kes võivad vajada alkoholi tarvitamise vähendamiseks nõustamist või muud abi.

AUDIT-testi saab teha ja oma alkoholitarvitamise riske hinnata ka igaüks ise veebilehel http://alkoinfo.ee/moodukus/moodukuse-piires/audit- test/

Programmi töötas välja ja seda koordineerib Tervise Arengu Instituut (TAI). Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond.