Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas mesilaspere toetuse määruse. Mesilasperede toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ja põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule.

„Eelmisel aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatud mesindussektori struktuuri uuringust selgus, et mesindussektori peamine ootus riigile on mesilaspere toetus ning haiguste diagnoosimise ja ravi toetamine. Mesilaspere toetus on tähtis samm, mis aitab täita mitut olulist eesmärki − tänu registreeritud mesilasperede arvu kasvule paraneb mesilaste haiguste varajane avastamine ja võimalus õigeaegselt haiguste levikut tõkestada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

Mesilaspere toetus aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele ning põllumajanduskultuuride saagikuse kasvule. Samuti motiveerib toetus mesinikke registreerima mesilasperesid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandusloomade registris.

Toetuse eelarve on 2019. aastal 600 000 eurot. Toetust plaanitakse maksta kokku neljal järjestikusel aastal (2019–2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarve 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

Toetust saab taotleda PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ning taotlusperiood on  1.−15. mai 2019. Toetused makstakse välja hiljemalt 31. detsembriks.

Nägemisega seotud probleemid on 40+ vanuses inimeste kõige sagedasemaks tervisemureks, selgus hiljuti Eesti inimeste seas läbiviidud uuringust. Silmaarstide soovituste kohaselt käib igal aastal silmakontrollis vaid ligi viiendik üle 40-aastastest, samas kui iga teine tunnistas, et tal on probleeme nägemisega.
 
Suurimaid raskusi on sihtrühmal lähedale nägemisega. Uuringu kohaselt on 82 protsendil vastanutest jäänud „käed liiga lühikesteks“ ehk on pidanud lugemisel teksti selgeks nägemiseks seda silmadest kaugemale lükkama.
 
Probleem viitab presbüoopiale ehk ealisele kaugnägevusele, mille esimesteks sümptomiteks on raskused lähedal asuvate väikeste detailide selgel nägemisel, seda eriti hämaras. Presbüoopia ei ole haigus, vaid ealine iseärasus, mida ei ole võimalik ravimite, vitamiinide, tervisliku eluviisi või toitumisega ära hoida. Samuti ei mängi presbüoopia tekkimisel rolli, kas inimene on olnud varasemalt prillikandja või mitte.
 
„Kõik teooriad väidavad, et prespüoopia tekib alates 40ndates eluaastates või hiljem, kuid tänapäeva tehnoloogia areng ja uudsed digiseadmetega seotud vajadused annavad märku, et meie silmad võivad muutuda prespüoopiliseks ka varem, sest lähedale nägemise vajadused on suuremad,“ ütles optometrist ja Essilori Eesti esindaja Marta Port.
 
Nägemisprobleemide avaldumissagedus on märksa kõrgem 40ndate teises pooles kui esimeses: kui 40-44-aastastest on täheldanud nägemise halvenemist iga kolmas vastaja, siis üle 45-aastastest vastajatest rohkem kui 56%. Nägemisega on rohkem kimpus mehed (52%) kui naised (47%).
 
Kuigi presbüoopiat ei ole võimalik kuidagi ennetada, on sellega võimalik kenasti koos elada. Kõige tõhusamiks abivahendiks on progresseeruvad ehk mitmevaatelised prillid, mis lahendavad samaaegselt mitu nägemisprobleemi, tagades selge nägemise nii lähedale, keskdistantsile kui kaugele.
 
Pordi sõnul on oluline käia vähemalt kord aastas nägemiskontrollis ning kanda optometristi poolt väljakirjutatud nägemiseks korrigeerivaid vahendeid.
 
„Millegi pärast pelgavad eestlased silmaarste-optometriste ning prillide osas levib veider arusaam, et kui kord prillid ette panna, siis enam nendest lahti ei saa. Nii see tõesti on – põhjuseks ei ole aga mitte prillide kandmine, vaid loomulikud muutused silmanägemises ehk plusstugevuse vajaduse püsimine ja suurenemine. Prillid ja läätsed on lihtsalt ainuke viis, kuidas vanusest tingitud nägemishäiretega oma elu lihtsamaks teha ning nende tugevust tuleb korrigeerida nii palju kui vaja, kasvõi kolm korda aastas,“ lisas Port.
 
Presbüoopia osas teadlikkuse tõstmiseks, nägemiskontrolli julgustamiseks ning leevendamismeetodite tutvustamiseks algatab prilliläätsede tootja Essilor veebruaris üleestilise kampaania “Aeg Näha”. Teavitustöö vajadust kinnitavad Eesti inimeste seas läbiviidud uuringu tulemused. Vaid 3 protsenti vastanutest teadis, mida tähendab presbüoopia, kuigi sellest tingitud mured on laialt levinud. Kampaania raames saavad inimesed enamikes optikapoodides üle Eesti tasuta nägemiskontrolle ning Essilori Varilux progresseeruvate prilliläätsede sooduskuponge.