Riigifirma AS Eesti Teed kandis mullu esimese kolme kvartaliga ligi 24,1 miljoni eurose käibe juures 677 000-eurost kahjumit.

Ettevõttel omakapital oli septembri lõpu seisuga 20 miljonit eurot, selgub riigifirma avaldatud majandustulemustest.

Üheksa kuu tööjõukulud 4,7 miljonit eurot, kokku töötas kolmanda kvartali lõpus ettevõttes 237 inimest.

Möödunud aastal maksis ettevõte 2,7 miljonit eurot dividende, millega kaasnes tulumaksukohustus 681 500 euro ulatuses.

Riigifirma AS Eesti Teed müügitulu püsis tunamullu aastavõrdluses muutumatuna 30 miljonil eurol, ettevõtte puhaskasum langes aga 21 protsenti 1,9 miljonile eurole.

Müügitulust suurim osa ehk 29,3 miljonit eurot teeniti teedeehitusest, 453 000 eurot kruusa- ja liivakarjääride tegevusest, 14 000 eurot kinnisvara üürileandmisest ja käitusest ning 31 000 muudest allikatest, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.

2017. aastal oli äriühingul sõlmitud sisetehingu lepingud oktoobri lõpuni riigimaanteede korrashoiuks Lääne-Viru, Võru, Tartu, Saare ja Pärnu maakonnas.

AS Eesti Teed tegutseb turul teede korrashoius ja ehituses.

Valitsus on toetanud ettevõtte erastamist, lootes saada selle eest 12 kuni 14 miljonit eurot.

Veebruari alguses saabunud soojad ja vesised ilmad sulatavad õhemaks talve jooksul veekogudele tekkinud jääkihti, mistõttu tasub enne jääle minekut veenduda selle ohutuses.

„Veebruar on alanud üsna soojalt ning ilmaprognoosid lubavad plusskraadide jätkumist ka lähiajal. See aga tähendab, et veekogusid kaanetanud jääkiht hakkab sulama ning jääle minek võib olla ohtlik,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala ning lisas, et uisusõpradel on turvalisem sportimiseks valida mõni tehisliuväli. Asukohad leiab siit: https://bit.ly/2SGpLcd

Jääkattele tasub minna siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Populaarsemate siseveekogudel käivad jää paksust mõõtmes Päästeameti komandod ning andmeid saab vaadata kaardirakenduselt. Andmeid uuendatakse kord päevas seni, kuni on näha, et jääolud on muutunud taas stabiilseks, ehk jää on üle kümne sentimeetri paks ja ilmateade lubab pidevat külma.

Olenemata sellest, milliseid olusid jääkaart kajastab, on tegemist informatiivse kaardiga, mis annab nägemuse jääolude üldisest seisust. Täpse hinnangu jääoludele peab iga inimene ise andma.

Jääle minnes peavad kaasas olema ohutusvahendid, ka siis kui jää pakus on lubatud 10 cm, sest ühe veekogu piires võivad jääolud tugevalt varieeruda. Mida kiirevoolulisem veekogu, seda ebaühtlasem on jää.

Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem.

Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Lapsevanematel palume rääkida lastega kodus üle hapra jääga seonduvad riskid ning hoida oma lastel silm peal. Kui märkad hädalist või vajad ise abi, siis tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabi numbril 112.

Jääkaardi leiab siit: http://goo.gl/c9Y9N6