EESTI ELU

Maanteeamet kutsub üles näitama oma liiklusteadlikkust

FOTO: Aigar Nagel

Maanteeamet alustab reedel väljakutsenädalaga, mille jooksul kutsutakse liiklejaid ennast teadlikus liikluskäitumises proovile panema.

"Väljakutsete vastuvõtmine ehk enda proovilepanek milleski ootamatus on väga populaarseks saanud. Maanteeamet esitab nüüd väljakutse kõigile, kes soovivad liikluses teadlikumalt käituda. Alustuseks kutsume liiklejaid olema oma sõpradele kaine rool, aga juba laupäeval kutsume üles lähedase sõiduvahendit kontrollima," ütles maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Gerli Grünberg.

Reedel on üritus "Olen täna sõbrale kaine rool". Lähedaste võimuses on alkoholi tarvitanud inimest takistada sõidukirooli istumast või takistada sõidukijuhti üldse alkoholi tarvitamast.

Laupäeval on väljakutse "teen täna enda ja sõbra liiklemisvahendi korda". Kõik, mis liigub, vajab hooldamist. Maanteeamet soovitab vaadata üle, kas auto õlitase on normis või kas rattakett on õlitatud ning võiks uurida ka näiteks vanaemalt või naabritädilt, kuidas on lood nende jalgratastega. 

Pühapäeval on väljakutse "valin täna peatoe õige kõrguse". Autoõnnetuse korral on peatoe ebaõige seadistuse tõttu väga suur risk saada surmavaid vigastusi või seljaaju trauma. Ja kui juba peatuge kontrollitakse, võiks vaadata, kas turvavööl ei ole keerde sees ja kas pingutusmehhanism toimib. 

15. juulil on väljakutse "täna liiklen teisiti". Kui liikled tavaliselt autoga, siis miks mitte teha seda sel päeval jalgsi Kui ühistranspordiga, siis miks mitte teha seda jalgrattaga. Maanteeamet soovitab leida endale sobivaim viis, kuidas teisiti liigelda. 

16. juulil on väljakutse "järgin täna piikiirust". Liiklus ei ole koht, kus püüda aega tagasi võita. Piirkiiruse eiramine ei mõjuta ainult ühte ohukomponenti, vaid mõjub doominoefektina rohkematele teguritele.

17. juulil on väljakutse "täna ei näpi liigeldes telefoni". Rööprähklemine liiklusesse ei sobi ning sel päeval võiksid liiklejad katsetada, kuidas on veeta üks päev autoroolis kõrvaliste tegevusteta.

18. juulil on väljakutse "täna peatun, vaatan, veendun ja tänan". Liikluses on jagatud vastutus – ka jalakäijal on oluline enne teeületust peatuda, vaadata mõlemale poole ja veenduda teeületuse ohutuses ning kui sõidukijuht laseb sind üle tee, siis ole hea ja täna teda.

Väljakutsenädal toimub reedest 18. juulini ning liituda on võimalik maanteeameti Facebooki lehel. Tegu on esmakordse ürituste sarjaga, mille raames loositakse välja kolm 50-eurost Neste kinkekaarti, kolm 50-eurost rattapoe kinkekaarti ning kolm enda nähtavaks tegemise komplekti.

Riik võttis puu-, köögiviljad ja marjad kõrgendatud tähelepanu alla

Kuna viimasel ajal on tulnud ilmsiks mitmeid juhtumeid, kus kahtlustatakse, et Eesti päritolu toodete all müüakse muu päritolu toodangut, siis on veterinaar- ja toiduamet (VTA) võtnud hooajalise kauba suurema tähelepanu alla.

Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjala sõnul tähendab kõrgendatud tähelepanu seda, et värske puu-, köögiviljade ja marjade müüjate üle teostatakse rohkem kontrolle. „Eesmärgiks on tagada, et müügilettidel pakutava värske tooraine kohta oleks esitatud tõene teave. Näiteks, peab olema esitatud info selle kohta, millisest riigist pakutav kaup on pärit,“ selgitas Ramjalg.

Tarbijal tasub värske puu-, köögivilja või marjade ostmisel silmas pidada, et müüjal tuleb müügikohas esitada teave päritoluriigi kohta, kus saadus on kasvatatud. Teabe puudumisel on tarbijal õigus seda teavet küsida.

Veterinaar- ja toiduamet pöörab igal aastal tähelepanu hooajalisele toodangule ning selle nõuetekohasusele. Amet viib läbi suunatud kontrolle, mis tähendab seda, et igal aastal kontrollitakse turgudel ja laatadel müüjate dokumentatsiooni ning teabe esitamist müügikohas.

Uuring: metsa- ja puidusektor moodustab kümnendiku Eesti tööhõivest

Pixabay

Metsa- ja puidusektor andis 2017. aastal tööd ligikaudu 59 000 inimesele, moodustades 10 protsenti kogu Eesti tööhõivest, selgus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellitud ja Ernst & Young Baltic poolt läbiviidud puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju uuringust.

Tunamullu töötas metsa- ja puidusektoris kokku ligikaudu 28 000 inimest. Lisaks panustas sektor kaudse ja kaasneva mõju kaudu tööhõivesse 31 000 töökoha loomisega. Uuringust ilmnes, et kaudne ning kaasnev mõju tööhõivele avaldus enim maismaatranspordi-, hulgimüügi- ning jaemüügivaldkondades, teatas liit. 

Metsa- ja puidusektor on eriti oluline tööandja Kesk- ja Lõuna-Eestis, panustades märkimisväärselt kohalike elanike toimetulekusse ja seeläbi regionaalsesse arengusse. 2017. aastal moodustas metsandussektor vastavalt 19,7 ja 15,4 protsenti mainitud piirkondade tööhõivest. Seejuures võeti uuringus arvesse otsest, kaudset ja kaasnevat mõju. 

Metsa- ja puidutööstuse liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli sõnul avaldub metsa- ja puidusektori olulisus tööandjana eriti tugevalt Eesti maapiirkondades. Ta selgitas, et metsa- ja puidusektor on üks väheseid tööandjaid väljaspool Harju- ja Tartumaa tõmbekeskusi, mis suudab pakkuda rahvusvahelise haardega tööd keskmisest kõrgema palgatasemega.

Samas tunnistas Nigul, et metsa- ja puidutööstuse sektoris on nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele suur. "Usume, et sektori tugev panustamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia innovatsiooni aitab valdkonna juurde tuua ka noori. Töö metsandus- ja puidusektoris nõuab aina rohkem teadmisi infotehnoloogiast, mehhatroonikast ja robootikast, mis on kindlasti tulevikualad," ütles liidu juhatuse esimees pressiteate vahendusel. 

Nigul lisas, et metsa- ja puidutööstusel on aina olulisem roll ka praeguste kliimaprobleemidega tegelemisel, sest tegemist on tema sõnul pea ainsa tööstusharuga, millel on pakkuda lahendusi. "Asendades naftapõhised tooted mahavõetud puudest valmistatutega, on võit keskkonnale mitmekordne. Seega peitub puidus tohutu potentsiaal tänaste kliimaprobleemide lahendamisel," rääkis ta. 


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD