Alates juulist on mobiilsed kiiruskaamerad tuvastanud üle 1200 liiklusrikkumise.
Mobiilsed kiiruskaamerad alustasid tööd 7. juulil ning nende fikseeritud rikkumiste kohta on saadetud üle 1200 trahviteate, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja. Foorikaamerad alustasid tööd 7. mail ning nendega tuvastatud rikkumiste kohta on saadetud üle 600 trahviteate.
Aasta algusest kuni 20. juulini on politsei liiklusrikkumiste kohta välja saatnud 61 285 trahviteadet.
Riik toetab järgmisel neljal aastal 2 miljoni euroga Kagu-Eesti ettevõtluse arengut, taotlusi saab esitada tulevast nädalast ning maksimaalne toetussumma on 50 000 eurot.
Toetusmeetmega toetab riik Kagu-Eesti ettevõtluse arengut ja innovaatilisust ning mitmekesisemate töövõimaluste teket piirkonnas, teatas rahandusministeerium.
"Toetuse abil saavad ettevõtjad liikuda väärtusahelas kõrgemale ehk keskenduda enam tootearendusele ning kallimate toodete ja teenuste pakkumisele," ütles pressiteate vahendusel riigi tugiteenuste keskuse (RTK) toetuste rakendamise osakonna juhataja Urmo Merila.
Tootlikkuse kasvu kaudu aitavad tegevused ühtlasi kaasa maakonna keskmisest palgast kõrgema palgaga töökohtade arvu kasvule toetust saanud ettevõtetes.
Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatatakse 2019. aastal Eestis teravilja 364 000 hektaril, mida on 4 protsenti rohkem kui aasta varem.
Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt suurenenud kõikide taliviljade kasvupind, sealhulgas rukki kasvupind koguni 2,7 korda. Peamiseks teraviljakasvatusmaakonnaks on tõusnud Tartu, järgnevad Lääne-Viru ja Viljandi maakond, teatas statistikaamet.
Teravilja kasvupind vähenes järsult 1990. aastate alguses üsna vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist, ent on nüüd pikemat aega taas kerges tõusutrendis. Tänavusest kasvupinnast suurem oli teravilja kasvupind viimati 1993. aastal.
Taliteravilja kasvupind on 2019. aastal suurenenud rekordilise 167 000 hektarini, mida on 1,7 korda rohkem kui 2018. aastal. Kõigi suviteraviljade pinnad on aga vastavalt vähenenud.
Leivavilja rukki kasvupind suurenes eelmise aastaga võrreldes koguni 11 000 hektarilt 29 000 hektarile. Suurim rukkikasvataja on Tartu maakond 5800 hektariga. Kuigi rukki kasvupind on suurenenud kõikides maakondades, siis keskmisest enam on pinnad kasvanud Ida-Viru, Võru ja Harju maakonnas.
Tänavu kasvatatakse kaunvilja 43 000 hektaril. Kaunvilja kasvupind on alates kõrgajast 2017. aastal iga aastaga vähenenud ning tänavune kasvupind on võrreldes mullusega 8 protsenti väiksem. "Seejuures kasvatatakse põldhernest rohkem ja kaunvilja kogupinna vähenemine tuleb põldoa arvelt, mille pind on aastatagusega võrreldes vähenenud rohkem kui kolmandiku ning on tänavu 11000 hektarit," märkis ameti juhtivanalüütik Eve Valdvee.
Rapsi ja rüpsi kogupind ei ole oluliselt muutunud ja püsib 72 000 hektari piires. Siiski on talirapsi ja-rüpsi pind 2018. aastaga võrreldes suurenenud 1,8 korda ja suvivilja pind vastavalt vähenenud. Rohkem kui veerandi võrra on võrreldes mullusega kasvanud ka õliseemneks kasvatatava kanepi pind. Pinna järgi on suurim kanepikasvataja Ida-Viru maakond, järgnevad Jõgeva ja Saare maakond.
Kartuli kasvupind on veidi suurenenud, põllumaa summaarne pind ning söödakultuuride pind püsivad eelmise aasta tasemel. "Enim kasvatatakse kartulit Tartu ja Viljandi maakonnas ning eelmise aasta suurim kasvataja Harjumaa on langenud kolmandale kohale," lisas Valdvee.
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/30/politsei auto (6).jpg?width=1280&height=853)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/13/Vastseliina hooldekodu Lootspillimang (2).jpg?width=2023&height=1349)
.jpg#joomlaImage://local-images/2025/04/18/Aasta kool (4).jpg?width=2023&height=1349)
