Ehkki abortide arvu vähendamine oli üks teemasid EKRE, Keskerakonna ja Isamaa koalitsioonikõnelustel, on tegelikult nende arv aastakümnete jooksul ka ilma poliitikute sekkumiseta drastiliselt langenud, kirjutab rahvusringhääling.

Kui veel 1970. aastal tehti Eestis ligi 41 000 aborti, siis 2017. aastaks oli abortide arv langenud alla 5800. Kõige rohkem aborte on alates 1970-ndatest tehtud 1972. ja 1973. aastal, siis oli 100 elussünni kohta ligi 195 aborti. 2017. aastal oli see arv langenud 41,8 juurde, näitavad statistikaameti andmed.

Abortide arv on alates 1990. aastast, mil neid tehti üle 29 000, igal aastal langenud. 1990-ndatel vähenes see iga aastaga tuhande või isegi paari võrra ja jõudis 2000. aastaks veidi üle 15 000 juurde. Järgnenud kümnendil jätkus langus, ehkki juba väiksemas tempos, jõudes 2010. aastaks üle 9000 abordi juurde. Ka pärast seda on aborditegijaid olnud igal aastal eelnenust vähem. Alla 6000 langes abortide arv esimest korda 2017. aastal.

Tuleb silmas pidada, et see number sisaldab kõiki aborte, sealhulgas neid, mida ei tehtud omal soovil, vaid meditsiinilistel näidustustel.

Statistikas eristatakse neid kaht alates 1991. aastast, enne seda kajastas abortide arv lihtsalt kõiki katkestatud rasedusi.

2017. aastal tehti tervisest tulenevatel põhjusel 1759 aborti. Ka eelnenud aastatel oli meditsiinilistel näidustustel aborte umbes sama palju - 2016. aastal 1773 ja 2015. aastal 1740.

Kui vaadelda ainult omal soovil tehtud aborte alates ajast, mil nende üle eraldi arvet peeti, siis 1991. aastal oli neid 26 470 ja 2017. aastal 3997.

Intsidentide lahendamise osakond CERT-EE registreeris veebruaris 170 intsidenti, mida on vähem kui jaanuaris ning mullu samal ajal. Jätkus pahavara levik ning ringlesid pankade nimel saadetud õngitususkirjad.

Aktiviseerusid ettevõtete vastu suunatud e-posti ja arvepettused. Mitu ettevõtet teatasid, et on langenud meilikontode kaaperdamise järel finantspettuse ohvriks, kannatades vähemalt 16 000 euro suurust kahju. Sellised pettused levivad Eestis laiemalt juba eelmise aasta sügisest.

Kuu alguses kasutasid kurjategijad ära Swedbanki ja SEB sümboolikat ning levitasid nende ettevõtete nime alt õngitsuskirju, eesmärgiga varastada inimeste internetipankade kasutajatunnuseid ja paroole. Samuti liikus juba sügisel Eesti asutusi kimbutanud kasutajaandmeid varastav pahavara Loki- Bot. Sel korral saadeti pahavaraga nakatatud manusega e-kirju näiliselt nii Tartu ülikooli kui ka Tallinna ülikooli nimel.

Veebruaris olid mitme RIA üksuse töötajad seotud riigikogu valimiste turvalisuse tagamisega. CERT-EE juhi Tõnu Tammeri sõnul möödusid valimised turvaliselt ning suurema mõjuga intsidente ei tuvastatud: "Ettevalmistusega alustasime juba kuid varem ning pöörasime sel korral rohkem tähelepanu ka ennetusele. Korraldasime koos valimisteenistusega riigikogusse kandideerijatele küberhügieenikoolitusi ning nõustasime erakondi nende tehniliste lahenduste osas."

Vaata lähemalt värskest raportist RIA kodulehel https://www.ria.ee/et/uudised/olukord-kuberruumis-veebruar-2019.html