Selle aasta esimese kuue kuuga kulus haigekassal ravimite hüvitamiseks 65 miljonit eurot, selle raha eest sai apteegist soodusravimeid 724 389 inimest, edastati teisipäeval asutuse pressiteates.

Ravimite kättesaadavust on aidanud parandada ravimikokkulepped, geneerilised ravimid ja täiendav ravimihüvitis.

Esimesel poolaastal kulus haigekassal ravimitele, mida saavad inimesed retsepti alusel apteegist osta, võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1% ehk 0,7 miljoni euro võrra enam.

Oodatust madalamad olid haigekassa kulud 100% soodusmääraga ravimitele. Haigekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Keili Kõlves ütles, et selle tulemuse taga on ravimifirmadega saavutatud kokkulepped, mille alusel jagatakse ravimitega seotud eelarveriske ja seeläbi kulusid.

"Uute ravimite rahastama hakkamisel ei ole meil sageli väga täpseid andmeid, kui palju patsiente võib reaalselt ravile tulla, mis tähendab, et ka rahalise mõju hinnangus ravimite eelarvele on üksjagu ebakindlust. Sellistel juhtudel püüab haigekassa sõlmida hinnakokkuleppeid, milles lepitakse muuhulgas kokku ka maksimaalne rahaline maht, mille ületamisel (kui patsiente tuleb ravile prognoositust enam), katab ka täiendavas mahus kulusid ravimfirma," selgitas Kõlves.

Soodusretseptide arv langes esimesel poolaastal 1%, retseptide arvu languse üheks põhjuseks on Kõlvese hinnangul eelmise aasta lõpus ette ostetud retseptiravimid.

"Aasta lõpus sai paljudel inimestel täis täiendava ravimihüvitise piir, mistõttu ravimid muutusid neile veelgi soodsamaks. Kuna täiendava hüvitis kehtib kalendriaasta jooksul, soovisid paljud inimesed ravimid ette osta. Seega on ka loogiline, et aasta esimeses pooles oli inimeste vajadus retseptiravimite järele madalam – neil olid ravimid juba olemas," lisas Kõlves.

Võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga oli suurim langus 50% soodusmääraga retseptiravimite kuludes (21%) ja retseptide arvus (2%). Suurim tõus aga 90 % soodusmääraga ravimite kuludes (12%). Kõlves rääkis, et selline muutus on suures osas tingitud uute trombi teket ennetavate ravimite (nn. antikoagulantide) rakendustingimuste laiendamisest, mille tulemusel on see ravimigrupp paljudele patsientidele varasema 50% soodusmäära asemel kättesaadav 75 ja 90% soodusmääraga.

Eelmisest aastast alates on täiendav ravimihüvitis automaatne. Inimene saab lisasoodustuse koos tavapärase ravimisoodustusega juba apteegist ravimit ostes. Soodustus hakkab kehtima retseptiravimitele tehtud kulutustelt, mis ületavad 100 eurot kalendriaastas. Enne 2018. aastat hakkas soodustus kehtima 300 eurost ja taotlus täiendava hüvituse saamiseks tuli teha eraldi.

Perearst Diana Ingerainen ütles, et täiendava ravimihüvitis on tõeliselt positiivne samm, sest ühest küljest vähenes otsene ravimite kulu patsiendile ning lisaks toimub kogu täiendava ravimihüvitise menetlus automaatselt taustal.

"Teades nende inimeste vanust, kes rohkem ravimeid vajavad ja taotluste esitamise suutlikkust, on väga hea, et patsiendid või nende hooldajad ei pea lisatoetuse saamiseks kuhugi eraldi pöörduma või pabervorme täitma," tunnustas Ingerainen.

Selle aasta esimeses pooles maksis haigekassa täiendava ravimihüvitise eest 1,1 miljonit eurot, mis on 44% vähem kui 2018. aasta samal perioodil. Suure muutuse taga on antikoagulantide kättesaadavus varasemast kõrgema soodusmääraga ning ka eelmise aasta lõpus toimunud retseptiravimite ette ostmine.

Raskete liiges-, naha- ja soolehaiguste patsientidele on bioloogilise ravi kättesaadavus tänu biosimilaridele (bioloogiliste ravimite puhul ei nimetata odavamat koopiaravimit geneerikuks, vaid biosimilariks) oluliselt paranenud. Võrreldes 2018. aasta esimese poolega on bioloogilise ravi kulud jäänud sarnasesse suurusjärku, kuid ravi on saanud kolmandiku võrra (250 patsienti) rohkem inimesi.

Samuti on uute geneeriliste ravimite turule tulek soosinud hinnakonkurentsi ning aidanud haigekassal vabastada ressurssi uute ravimite rahastamiseks. Sellel aastal loetellu lisandunud uued geneerilised ravimid on juba aidanud haigekassal esimesel poolaastal kokku hoida ca 900 000 eurot. Selle raha toel on haigekassa saanud rahastama hakata uusi toimeaineid või laiendanud oluliselt ravimite hüvitamise tingimusi 14 ravimi osas.

Ilmateenistuse prognoosi järgi ei ole veel suvi läbi, sest nädala lõpus ja uue nädala alguses kerkivad õhusooja maksimumid taas kuni 25 kraadini. 

Kolmapäeva öösel liigub üle Eesti väike kõrgrõhuhari ja on vaid üksikute vihmahoogude võimalus. Puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul. Päevaks aga laieneb Skandinaavia rannikul tiirutava madalrõhkkonna lohk taas Eesti kohale ning toob hoovihma, pole välistatud ka äike. Puhub edela- ja lõunatuul puhanguti 13 m/s. Öösel on sooja 10-13, rannikul kuni 16 kraadi, päeval 17-21 kraadi, Kagu-Eestis võib tõusta paar kraadi kõrgemale.

Neljapäeval suundub madalrõhkkond edasi üle Lapimaa Valge mere poole ja selle serva mööda liigub üle Eesti vihmahooge. Öösel on sajuhoogudes pikemaid pause ning lääne- ja edelatuul on mõõdukas. Päeval arenevaist rünksajupilvedest tuleb laialdaselt vihmahooge, kuid sajuhulk on tõenäoliselt üsna väike. Edela- ja läänetuul tugevneb. Öösel on sooja 8-12, rannikul kuni 15 kraadi, päeval 17-20 kraadi. 

Reede öösel liigub üle Eesti kuivema ilmaga kõrgrõhuhari. Puhub mõõdukas lääne- ja edelatuul, saartel pöördub lõunasse. Päeval laieneb Skandinaaviast madalrõhkkonna serv üle Läänemere ja selle vihmapilved jõuavad vastu õhtut saartele ja laienevad siis edasi mandrile. Tuul pöördub kõikjal lõunasse ja kagusse ning paisub tugevaks. Öösel on sooja 6-11, rannikul kuni 15 kraadi, päeval 19-23 kraadi.

Laupäeval saab Eesti idapiiri taga ülekaalu kõrgrõhuala, samas Skandinaaviat kattev madalrõhuala saab energiat juurde ja ulatub Läänemere äärde. Kahe rõhuala piirimail on Eestis kohatisi vihmahooge. Puhub tugev edela- ja lõunatuul. Sooja on öösel 10-15, rannikul võib kraad-paar kõrgemale jääda, päeval 18-23 kraadi. 

Pühapäeval avaldab Läänemere poolt survet madalrõhkkonna serv, Peipsi taga aga püsib kõrgrõhuala. Öö ja ennelõuna on suurema sajuta, pärastlõunaks lisandub pilvi ning eelkõige Lääne-Eestis võib hoovihma sadada. Puhub tugev lõuna- ja kagutuul. Öösel on sooja 9-13, rannikul kuni 16 kraadi, päeval 20-25 kraadi. 

Järgmise nädala esmaspäeval madalrõhkkonna mõju tasapisi väheneb. Kohatiste vihmahoogude võimalus on suurem Eesti läänepoolses osas. Puhub võrdlemisi tugev lõunakaare tuul. Öösel on sooja 11-16, päeval 20-25 kraadi, Lõuna-Eestis võib veel paar kraadi kõrgemale tõusta.