Eesti meditsiinilise sünniregistri eelmise aasta esialgsed andmed näitavad, et 2018. aastal alanud kolmandate laste hoogne sündimine jätkus ka mullu.

Läinud aastal oli kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt, teatas siseministeerium.

Ka neljandaid lapsi on viimastel aastatel aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, millest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal. Sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks võib pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust.

"Peame arvestama, et 90-ndatel sündinud naisi, kes on praegu 20-30-aastased, on vähe," kommenteeris rahvastikuminister Riina Solman värskeid andmeid. "Seetõttu on ütlemata rõõmustav, et võrreldes näiteks 2017. aastaga sündis Eestis eelmisel aastal lapsi rohkem ning seda just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile. Numbrid näitavad ilmekalt, et kui peresid toetada, siis julgevad nad enda unistused ellu viia ja rohkem lapsi saada. Lasterikkuse toetamine ja tunnustamine on olnud õige samm ning seda tuleb kindlasti jätkata ja laiendada."

Meditsiinilise sünniregistri esialgsetel andmetel oli eelmisel aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi kokku 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet mais.

Lasterikka pere toetus hakkas kehtima alates 2017. aasta 1. juulist. Perele, milles kasvab kolm kuni kuus last, makstakse lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, seitsme ja enama lapsega perele aga 400 eurot kuus.