Viimase kolme aastaga on Eestis kahekordistunud nende tööde arv, mille tegijaid tuleb ettevõtetel tikutulega taga ajada, eriti suureks probleemiks on muutunud logopeedide puudus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõige suurem puudujääk üle-eestiliselt on eripedagoogidest, logopeedidest ja IT-valdkonna kesk- ja kõrgastme spetsialistidest, võib-olla mõnevõrra üllatuslikult ka rahvusvaheliste vedude autojuhtidest," selgitas töötukassa teenusejuht Livia Laas.

Ühest küljest on tööd otsivaid autojuhte palju, samas on firmad hädas roolikeerajate leidmisega, sest sageli ei olda valmis välismaal sõitma.

Laasi sõnul on näha, et vajadus logopeedide nagu ka teiste erialaspetsialistide järele kasvab, sest seni seda tööd teinud inimesed lähevad pensionile ja uusi spetsialiste nii palju juurde ei tule.

"Üks põhjus on kindlasti kaasav haridus, mis tegi tõsise augu. Riik arvas, et kõik kaasavad, aga selle peale ei mõeldud, et tugispetsialiste, sealhulgas logopeede ei jätku," märkis logopeedide ühingu eestseisuse vanem Siiri Kliss.

Tema sõnul on põhimõte, et erivajadusega lapsed õpiksid kodulähedases koolis, õige, kuid sel juhul on vaja rohkem tugispetsialiste. Neid aga napib, sest aastaid oli riiklik koolitustellimus väike.

Logopeedide põud on kasvanud nii suureks, et haridusministeerium eraldas kolmeks aastaks lisaraha nende koolitamiseks.

Maailmas on järjest enam juttu munakanade kehvadest elutingimustest puurisüsteemides. Taani, Saksamaa ning Austria jaeketid on tänaseks läinud üle vaid puurivabade munade müügile ning sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa riikides.