EESTI ELU
Peaminister Jüri Ratase sõnul pole rahandusministeeriumi esialgse hinnangu kohaselt riigieelarve seis kiita ning on võimalik, et veel tänavu peab eelarvet kärpima.
"Esialgne hinnang on see rahandusministeeriumi poole pealt, et pilt on keerulisem või halvem, kui on prognoositud. Seda, milliseks ta täpselt kujuneb, on täna veel vara öelda," ütles peaminister kolmapäeval Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".
Ratase sõnul selgub rahandusministeeriumi kevadprognoosist, kas riigieelarvet tuleb kärpida. "Riik vaatab alati oma eelarve üle sügisel, nüüd on küsimus selles, et mis infoga tuleb välja lõplikult rahandusministeerium. Täna siin saates väita kategooriliselt, et me jääme ainult eelarveparanduste juurde ei saa," rääkis peaminister.
"Kui pilt on halvem kui prognoositud, siis ei ole välistatud ka see, et riik peab siin operatiivselt vastavaid samme astuma. Aga hetkel öelda täpselt, missugune tee valitakse ja missuguses ajalises skaalas - seda on vara," lisas Ratas.
Eile lõppesid Keskerakonna, EKRE ja Isamaa konsultatsioonid e-riigi ja infoühiskonna küsimustega. Konsultatsioonil lepiti kokku e-residentsus 2.0 jätkamine, kiirete ühenduste väljaehitamine ning digioskuste edendamine.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et riigil tuleb enam toetada innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist, samuti noorte ja täiskasvanute digioskuste edendamist. “Meie e-riigi lahendused on eeskujuks ja ekspordiartikliks väga paljudele riikidele maailmas. Samuti on erasektor järjest enam arendamas Eestis uudseid ja majandusarengule olulisi lahendusi. Innovatsiooni toetamisel tuleb riigil ajaga kaasas käia, mis tähendab nii IT ja inseneriteaduste õppe väärtustamist kõigis haridusastmetes, kiirete internetiühenduste pakkumist kui ka seadusandluse kaasajastamist,” tõi Ratas välja viidates seejuures näiteks ka pakirobotitele ja isesõitvatele autodele.
EKRE esimehe Mart Helme sõnul toetatakse majanduse digitaliseerimist. “Näeme tööviljakuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ja sellekohase koolituse ning teabe suuremat pakkumist haridussüsteemis ja valdkondlikes kompetentsikeskutes. Samuti tagame isikuandmete ja avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile) esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ning suurendame inimeste võimalusi kontrollida oma andmete kasutamist. Jätkame küberrünnete vastast rahvusvahelist koostööd ning tõstatame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest. Ka tahame ellu viia rahvuslikku digiprogrammi Eesti vaimuvara digitaliseerimiseks.
Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri sõnul on vajalik tagada eesti keele kasutamine digiruumis. “Selleks toetame tarkvaraarendusi, et oleks võimalik kasutada enam eesti keelt,” ütles Sester. Tema sõnul toetatakse igati uute innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. “Hoolitseda tuleb selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur, vaid IT-lahenduste eksportija,” ütles Sven Sester. “Lisaks võtame suuna riigile andmete esitamise koormuse vähendamisele, kasutades ühekordse sisestamise printsiipi, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel ning toetame riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ja anonüümset kasutamist ka erasektori poolt.
- MTA kutsub ligi 90 000 inimest tuludeklaratsiooni esitama
- Metssigade arv on langenud rekordmadalale
- Uuring: Reformierakonna toetus jätkab tõusu
- Uuring paljastab, milliste valdkondade töötajad enim haigena tööl käivad
- Tööinspektsioon: tööõnnetushüvitised maksavad riigile aastas ligi 5 miljonit eurot
- HIV-vaktsiini arendaja läks pankrotti
- Aborte tehakse Eestis seitse korda vähem kui poole sajandi eest
- Veebruaris jätkus pahavara ja õngitsuskirjade levik
- Töötukassa IT-õppest huvituvad eelkõige pensionärid ja venekeelsed
- Esmaspäevast on jääle minek keelatud
- Amet: lindude pesitsusperioodiks peavad olema metsatööd tehtud
- Valimiste vaatlejad: tühjad eelhääletusruumid ja nutitelefonid
- Kooliõdede hoiatus: vaktsineerimisest keeldujaid on üle ohtliku taseme
- Osa seemnete toomine Venemaalt Eestisse on keelatud
- Ajateenistuse läbis mullu 3036 noort
- Väsimuse ja tujutuse vastu leidub rohtu
- Eesti vastu tunnevad huvi kõik Vene eriteenistuste küberluured
- Arstid alustasid neerupuudulikkusega Katerina kallihinnalise raviga
- Eesti ja Läti teadlaste sõnul tuleb vähendada Liivi lahte jõudva lämmastiku kogust
- Haruldase geneetilise haigusega pisitüdruk sõitis Lastefondi annetajate toel uuringutele
- Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata
- Häirekell: iga neljas töötaja ootab võimalust lahkumiseks
- Uuring: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt
- Päike paistab juba kõrgemalt. Liikluses on see kõrgendatud oht!
- Eilsel loosimisel tuli Eestisse kaks suurvõitu
- Eesti majandus kasvas mullu 3,9 protsenti
- Pooled töövõtjad loobuvad kandideerimisest puuduliku palgainfo tõttu
- Esmaspäevast saab eelhääletada kõigis valimisjaoskondades
- Relvaluba muutub homsest alates digitaalseks
- Eestis osteti mullu 10,8 miljoni euro eest tahvelarvuteid
- MTA hoiatab: Facebookis levivad petukirjad
- AS Eesti Teed kandis kolme kvartaliga 677 000-eurost kahjumit
- Soe ilm muudab jää ohtlikult õhukeseks
- Eesti suurimad viljatusravikeskused astuvad olulise sammu personaalse viljatusravi suunas
- Apteeker: grippi haigestunu peaks koheselt koju jääma
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Üle 80 protsendi õnnetustest juhtub vabal ajal, aga mõjutab valusalt rahakotti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Koguni 80 protsenti õnnetustest juhtub inimestega töövälisel ajal, kuid väga sageli piiravad traumad töövõimekust ja mõjutavad seega otseselt sissetulekut. Halvemal juhul tuleb maksta tuhandeid eurosid ravi eest, kaotades samal ajal märkimisväärselt kuupalgas.
Kui viiest õnnetusest neli juhtub vabal ajal, siis neist omakorda ligi pooled lõppevad luumurruga. Sageli tähendab luumurd lühemat või pikemat eemalolekut töölt, millega omakorda kaasneb väiksem palk. Luumurdude raviga kaasnev on inimestele enamasti Eesti meditsiinisüsteemi abil tasuta. Hoopis keerulisem on lugu siis, kui kahjustada saavad hambad.