Esmaspäevast on keelatud siseveekogude jääle minek kõikjal Eestis - keelu eesmärk on ennetada õnnetusi ja säästa inimelusid.

„Kevadised sulailmad on muutnud jää väga hapraks ja sellel liikumise eluohtlikuks,“ rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. 

Tema sõnul muutuvad jääolud soojade ilmadega väga kiiresti ning nõrka jääd ei saa usaldada. „Isegi hea ujumisoskusega on jääauku kukkumine ohtlik. Esiteks võib sealt omal jõul välja saamine osutuda väga keeruliseks, teiseks võib täiskasvanud inimene kaotada külmas vees teadvuse juba loetud minutitega, lapsed ja eakad aga veelgi kiiremini,“ ütles Virkala.

On ääretult oluline, et lapsevanemad hoiaks oma lastel veekogude läheduses silma peal ning räägiks nendega nõrga jääga kaasnevatest riskidest. Kalameestel tasub aga silmas pidada, et ükski kala ei ole seda väärt, et jätta veekogusse oma elu.

Sellest nädalast võtab päästeamet siseveekogude jääohutuse erilise tähelepanu alla. Päästjad teevad patrullkäike oma piirkonna populaarsemate kalastuskohtade juurde, et kontrollida keelu täitmist ning end teadmatusest ohtu panevaid inimesi hoiatada. Vajadusel kaasavad päästjad jääl viibimise keelu eirajate korrale kutsumiseks ka politsei- ja piirivalveameti. Jääle mineku keelu tahtlikke eirajaid ähvardab sunnimeetmete rakendamine, väärteomenetlus ning rahatrahv.

Möödunud aasta kevadperioodil märtsist maini uppus kaheksa inimest. Kokku uppus 2018. aastal 43 inimest.

Keskkonnamet tuletab metsamajandajatele meelde, et lindude pesitsusperioodiks peavad olema metsatööd tehtud.

Ohustatud linnuliikide pesitsusaja alguse tõttu tuletab keskkonnaamet metsamajandajatele meelde, et raietööd, seal hulgas metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema kooskõlas neile metsateatises antud tingimustega, teatas ameti pressiesindaja reedel BNS-ile.

Looduses on näha esimesi kevade märke - kassikakk, karvasjalg-kakk ja merikotkas alustasid pesitsemist juba veebruaris. Märtsis alustasid pesa kohendamist händkakk, kodukakk, kanakull, varsti ka rähnid.

"Pesitsusperiood on lindude elus kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski liikide püsimajäämine. Oluline on, et raietööd ei häiriks ohustatud linnuliikide pesitsust, sest häiringute tõttu võivad linnud pesakohast lahkuda ja pesaehituse pooleli jätta. Kitsa elupaiganõudlusega liigid ei pruugi sobivat pesakohta lähiümbrusest leida ja võivad pesitsemisest loobuda. Seetõttu tuleb lõpetada raietööd ohustatud linnuliikide pesapaikade lähistel enne lindude pesitsusaega,“ lausus Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Kaitsealuseid häirimistundlikke linnuliike ei sega mitte ainult puude raie pesametsa lähiümbruses, vaid ka muud raietööd, näiteks tüvede laasimine ja metsamaterjali kokkuvedu ladustamisplatsile. Seetõttu tuleb veenduda, et puidu ladustamisplats ei jää liikumispiiranguga alale ning puidu väljaveoteel ei ole liikumis- ega sõidukeeldu.

Peagi saab kevad hoo sisse ning teisedki linnud alustavad pesaehitust või vana pesa kohendamist. Keskkonnaamet soovitab loodusest hoolivatel inimestel planeerida kõikjal raietööd väljapoole lindude pesitsuse kõrgaega, mis kestab aprilli algusest juuli lõpuni. „Linde pesitseb pea kõikjal puistutes, ka võsas ja hekkides ning hakkimisele minevates puiduvirnades. Hooligem loodusest ja teistest elusolenditest ning laskem neil rahus lapsed üles kasvatada! Meie enda elukeskkond on niimoodi mitmekesisem ja väärtuslikum,“ lisas Erit.

Keskkonnaamet on alati valmis maaomanikke ja metsamajandajaid nõustama ohustatud linnuliikide elupaikades kehtivate piirangute osas ja andma soovitusi, kuidas toimetada nii, et loodusväärtused säiliksid.