EESTI ELU

Uuring: eestlased ei tee komplimente ega naerata piisavalt

Uuringufirma Norstat värske küsitluse kohaselt arvab 84 protsenti vastanutest, et eestlased teevad komplimente selgelt liiga vähe.

Uuringu tellinud Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul selgus, et vaid 13 protsenti naistest ja 19 protsenti meestest arvab, et eestlased teevad piisavalt komplimente. “Keskmisest veidi paremaks hindasid olukorda muust rahvusest inimesed. Ida-Eesti elanikest pidas näiteks komplimentide taset piisavaks 30, samas kui Lääne-Eestis vaid kuus protsenti,” rääkis Seliov.

“Hea komplimendi valem on personaalsus ja siirus – tuleb tunnustada asja, mis sulle teise inimese juures päriselt positiivselt silma hakkab või milles ta on hea. Teiste inimeste tunnustamisega ei tasu oodata täiuslikku hetke, vaid teha seda siis, kui tunne tekib,” soovitas Seliov.

Norstati uuringust selgub, et 72 protsenti eestlastest arvab, et nende kaasmaalased ei naerata piisavalt. “Vähene naeratamine on jäänuk nõukodude ajast kui seda peeti pigem kahtlaseks või naiivseks ning levis nali, et see, kes naerab, ei saa olukorrast lihtsalt aru. Paljud teadusuuringud aga näitavad, et naeratamine tugevdab immuunsussüsteemi, vähendab valu, ergutab aju, pikendab eluiga ja isegi treenib lihaseid,” rääkis Seliov.

“Naeratamine on osa sotsiaalsest märgisüsteemist ja teadlased on selgitanud välja kõige siiramalt ja meeldivaimalt mõjuva naeratuse. Näiteks Minnesota ülikooli uuringu kohaselt polegi alati mõjuvaim naeratus suur ja niiöelda kõrvuni, mida saab tõlgendada ebasiirana, vaid seda võib teha ka tasakaalukamalt. Inimesed märkavad ka seda kui naeratatakse lisaks suule ka silmadega, mida peetakse siiruse märgiks,” rääkis Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori sõnul tähistatakse Eestis märtsis hea klienditeeninduse kuud ja sajad organisatsioonid pingutavad eriti, et oma kliente hästi kohelda. “Tele2 näiteks teeb oma klienditeenindajatele naeratamise ja komplimentide tegemise koolitused,” rääkis Seliov.

Norstat viis Tele2 tellitud uuringu läbi 2019. aasta veebruaris ja selles osales 500 eestimaalast.

Päike paistab juba kõrgemalt. Liikluses on see kõrgendatud oht!

Pixabay

Ere kevadpäike annab märku üha pikenevatest päevadest ning teeb inimesed julgemaks ka liikluses. Märtsikuu algus on aastate lõikes olnud õnnetusjuhtumirohke ning tõenäoliselt võib väga mitmete avariide „kaasosaliseks“ pidada pimestavat kevadpäikest.

Gjensidige kindlustus pani kirja lihtsad kuid meeldetuletavad nõuanded, kuidas hoolimata üha eredamast päiksest ja heitlikest ilmaoludest liiklemine turvalisemaks muuta.

Eilsel loosimisel tuli Eestisse kaks suurvõitu

Kolmapäevasel loosimistel võideti koguni kaks suurt lotovõitu – telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi välja Bingo loto jackpot summas 320 843 eurot ning Vikinglotto 6+0 tabamusega võideti 132 982 eurot, teatas Eesti Loto.

Vikinglotto võit läks jagamisele Taani mängijaga, kes arvas samuti 6 põhinumbrit õigesti, Vikinglotto jackpoti täna välja ei loositud.

Mõlemad tänased kohalikud võidupiletid on ostetud internetist.

Ka viimatine suurem lotovõit tuli Eestisse Bingo lotoga – eelmise aasta lõpus võitis noor Pärnumaa mees ligi 326 000 eurot napilt enne müügi sulgumist internetist ostetud piletiga.

2018. aastal panustas Eesti Loto lotomängijate abiga Eesti riigi hüvanguks kokku ligi 28 miljonit eurot. Sellest 10 miljonit moodustas hasartmängumaks spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks ning 18 miljonit tasus Eesti Loto riigile maksude ja dividendidena. Võitudena maksis Eesti Loto kokku välja 21,4 miljonit eurot, millest ca 5 miljonit maksti välja kiirloterii võitudena.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD