EESTI ELU

Haruldase geneetilise haigusega pisitüdruk sõitis Lastefondi annetajate toel uuringutele

Foto: Rahel Riika haigla mänguväljakul vaatega Barcelonale. (Erakogu)

Haruldase Sanfilippo sündroomiga nelja-aastasel tüdrukul on vanemate initsiatiivil ja raviarsti soovitusel võimalik osaleda tasuta uuringutes, et proovida senini ravimatut haigust ravida. Et selgitada välja lapse geenide sobivus uuringuks, aitas TÜ Kliinikumi Lastefond katta pere sõidu- ja majutuskulud Hispaania lastehaiglasse.

Nelja-aastasel Rahel Riikal diagnoositi umbes aasta tagasi haruldane geneetiline haigus Sanfilippo sündroom, mille olulised ilmingud avalduvadki umbes kolme aasta vanuselt. Tegemist on raske ja mitmeid puudeid tekitava haigusega, mis on tingitud teatud ensüümide puudumisest või talitlushäiretest. Sündroom haarab närvisüsteemi ja on progresseeruva kuluga. 

Käesoleva ajani ravi haigusele ei ole, kuid hetkel on käimas kliinilised katsetused geeniteraapiaks. Kuna ravimeetod ei ole veel jõudnud staadiumini, kus Euroopa Liit oleks seda ametlikult aktsepteerinud, ei toeta seda ka Eesti Haigekassa. Rahel Riika raviarst ja geneetik toetab võimaluse korral lapse osalemist uuringus, kuna alternatiivi lapse ravimiseks ei leidu. Perel on võimalik saada lapsele ravi tasuta, kui nad valitakse uuringusse. Selleks peavad nad esilagu sõitma aga Hispaaniasse geeniteraapia skriiningule Sant Joan de Déu Barcelona lastehaiglasse. 

Kuna sõidu- ja elamiskulud on perel vaja ise katta, siis ulatas Rahel Riikale ja ta vanematele heade annetajate toel abikäe Lastefond, kattes kuni 1400 euroga lapse ja ühe saatja sõidu- ja majutuskulud. Kohalik omavalitsus aitas katta lapse teise saatja sõidu- ja majutuskulud ligi 500 euroga, et Rahel Riikaga saaks kaasas olla nii ema kui ka isa. 

Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves märgib, et fondi jaoks on oluline olla avatud uutele ravivõimalustele. “Kui riiklikul tasandil on arvukalt piiravaid regulatsioone ja tingimusi, siis meie fondina saame olla paindlikumad ja toeks seal, kus riiklikud võimalused lõppevad,” toob ta välja. “Täna on meil võimalus aidata väga haruldase haigusega lapsel pääseda uue ravimeetodi uuringusse ning anda sellega lapsele ja kogu perele uut lootust ja jõudu.” 

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi lastehaiglate juures tegutsevaid heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku ligikaudu nelja ja poole miljoni euroga. Lastefondi vahendusel on võimalik haigeid lapsi aidata hakates püsiannetajaks aadressil https://www.lastefond.ee/pusiannetus/vormista-pusiannetus/. Toetuse taotlemiseks või abivajajatest teada andmiseks palume kirjutada e-mailile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Tänasest saab apteekri teenust kasutada ka kodust lahkumata

Foto on illustratiivne

Benu apteek võttis kasutusele videokonsultatsiooni platvormi Minudoc, mis võimaldab inimestel saada kiiret ja kvaliteetset apteekri konsultatsiooni ajal ja kohas, mis kliendile endale kõige paremini sobib.

Uus teenus võimaldab inimestel töölt või kodust lahkumata saada professionaalse apteekri nõu ravimite kasutamise, manustamise, toimeainete, võimalike kõrvalmõjude jms kohta. Lisaks saab tasuta apteekri teenuse raames küsida ravimite kohta täpsustavaid küsimusi või konsulteerida ilutoodete osas.

Häirekell: iga neljas töötaja ootab võimalust lahkumiseks

Iga neljas töötaja kavatseb praeguselt töökohalt lahkuda esimesel sobival võimalusel, näitab töövahendusportaali GoWorkaBit suur töösurfi-uuring.

"Kõrgema palga kõrval seisavad töövahetuse põhipõhjuste seas veel karjääriredelil seismajäämine ja vähene professionaalne väljakutse," rõhutas GoWorkaBit'i juhataja Kristjan Vanaselja. "See on sõnum eeskätt juhtidele, sest selge karjäärimudeli ja professionaalse eneseteostuse eest vastutavad nemad."

Hõivatud eestimaalastest kuus protsenti otsib aktiivselt uut töökohta ning 18 protsenti ehk pea iga viies kavatseb vahetada töökohta esimese sobiva võimaluse avanemisel. 30 protsenti vastas, et kuigi pole kindlat otsust langetanud, on nad lähiajal töökoha vahetamist vähemalt kaalunud. Alla poole ehk 45 protsenti kinnitas, et praegu töökoha vahetamisele ei mõtle.

Kõige tõenäolisemalt vahetavad töökohta 25-34-aastased töötajad, kellest lausa kaks kolmandikku on vähemalt kaalunud lähima 12 kuu jooksul töökoha vahetamist. Kõige vähem otsivad uut tööd 65 aastased ja vanemad töötajad, neist on seda vähemalt kaalunud iga neljas töötaja.

Kolmveerand töökohavahetust kavandavatest inimestest soovib lähiaastail rohkem teenida, kuid Vanaselja kinnitusel on olulised hoopis tähtsuselt järgmised soovid. "Ligi pooled neist kinnitasid, et soovivad järgmistel aastatel töötada rohkem inimestega kes neile meeldivad, ning soovivad ka vähem tööd teha ja rohkem enda peale mõelda," rõhutas Vanaselja.
 
Tööga hõivatud inimestest 55 protsenti on vähemalt kaalunud lähiajal töökoha vahetamist, veerand on otsustanud kas lahkuda esimesel võimalusel või otsib aktiivselt uut töökohta. 
 
GoWorkaBit'i töösurfi-uuring 2019 analüüsis 2000 eestimaalase valmisolekut kaasaegsetele paindlikele töösuhetele üleminekuks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD