EESTI ELU

Apteeker: grippi haigestunu peaks koheselt koju jääma

Viimastel nädalatel on terviseameti andmetel grippi haigestumine kasvanud järsult. Kuidas säästa enda ja ümbritsevate tervist, selgitab Euroapteegi farmatseut ja taimetark Maret Makko. 
 
Grippi haigestumine on viimastel nädalatel kahjuks kiiresti sagenema hakanud ning seda eriti laste ja eakate hulgas, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Gripi vastu antibiootikumide ravi ei aita, seega tuleks gripi sümptomite korral pöörduda kiiresti arsti poole ja alustada ravi. 

2018. aastal võitsid lotomängijad ja ühiskond kokku ligi 50 miljonit eurot

2018. aastal toetasid Eesti lotomängijad hasartmängumaksu vahendusel teadust, haridust, meditsiini, kultuuri ja sporti ligi 10 miljoni euroga. Täiendavalt maksis Eesti Loto riigile maksude ja dividendidena kokku veel 18,2 miljonit eurot. Võitudena maksti kokku välja 21,4 miljonit eurot, millest ca 5 miljonit olid kiirloterii võidud.

Eelmisel aastal ostis vähemalt ühe arvloterii pileti 424 406 inimest ehk ca 41% üle 16 aastastest elanikest. Lotomängijate seas oli üsna võrdselt nii mehi kui naisi, samuti oli mängijaid kõigist vanusegruppidest, kuid enim oli ostjate seas inimesi vanuses 26-45 a.

Kokku osteti lotot 55,5 miljoni euro eest, mis teeb ühe mängija keskmiseks ostuks kuus 10,7 eurot.

Järjest kasvab arvloterii ostmine elektroonsete kanalite vahendusel ja see jõudis mullu 59% tasemele, millega Eesti on rahvusvahelises võrdluses esirinnas.

Arvloteriidest oli rohkem mängijaid Bingo lotol ning seal maksti välja ka enim võite – ligi 5,2 miljoni eest. Rahvusvahelised mängud Eurojackpot ja Vikinglotto ahvatlevad endiselt oma ülisuurte peavõitudega, mida loosiõnn mullu Eesti mängijatele paraku ei toonud, aga võidusummadena maksti kokku välja üle 16 miljoni euro.

Eelmisel aastal osteti kokku 4 miljonit kiirloterii piletit, millest keskmiselt iga kolmas oli võidupilet. Kokku maksti välja kiirloto piletite võite üle 5 miljoni euro. Kõige populaarsemad mängud olid kahe-eurosed Kullapada ja SuperSumm.

Möödunud aastal võideti kokku 2,4 miljoni lotopiletiga. Ehkki Tallinn ja Harjumaa on oma suuruse tõttu nii lotoostude kui -võitude osakaalus esikohal, ei jäta lotoõnn naeratamata ka mujal Eestis - 2/3 üle 500 eurose võiduga piletitest olid ostetud muudes maakondadades. Suurim võidusumma oli 2018ndal aastal 385 424 eurot - tegu oli Bingo loto võiduga, mis võideti 21.02.2018 internetist ostetud piletiga ja võidu sai Jõgevamaalt pärit suure pere ema.

AS Eesti Loto on 100% riigi omanduses olev ettevõte, mille eesmärgiks on pakkuda turvalist ja usaldusväärset meelelahutust kooskõlas vastutustundliku mängimise põhimõtetega.

Igalt lotopiletilt tasub Eesti Loto hasartmängumaksu 18%, millest jagatakse 10,1% protsenti teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektide toetamiseks, 12,7% regionaalse arengu toetuseks, 14,1% olümpia ettevalmistusprojektide ja teiste spordiprojektide toetamiseks, 15,3% meditsiini ja sotsiaalhoolekande toetamiseks ning 47,8% kultuurivaldkonna toetamiseks.

Puudega inimesed saavad ka sel aastal kodusid kohandada

Veebruaris avaneb järjekordne taotlusvoor, millega toetatakse omavalitsusi puudega inimeste eluruumide kohandamisel. Kodu kohandamiseks on inimesel vaja pöörduda kohalikku omavalitsusse.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva sõnul võivad inimesed juba praegu omavalitsusele taotluse esitada. „Omavalitsuse ülesanne on seista hea selle eest, et tema territooriumil elavad inimesed saaksid olla võimalikult iseseisvad ja elada väärikates tingimustes,“ ütles minister. „Esmalt on oluline, et inimene annaks ise oma murest teada – seda on tal õigus teha kogu aeg. Ühtlasi kutsun kõiki üles teavitama ka teisi sellest võimalusest – nii soodustame vajaliku info jõudmist nendeni, kes seda tõesti vajavad.“

Taotlusi kodu kohandamiseks võtavad inimestelt vastu elukohajärgsed omavalitsused, kes abistavad inimesi ka kohanduste elluviimisel. Elanike taotluste alusel koostab KOV taotluse toetuse saamiseks ja esitab selle riigile otsuse tegemiseks. Pärast otsust kohandatakse kodud omavalitsuse toel ja riik kompenseerib KOV-i kulud 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kohandamine tähendab eluruumi ümberehitamist sellisel viisil, et inimesele on loodud nii tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised – näiteks kaldtee, platvormtõstuk jne – kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused nagu pesemisruumis vanni asendamine dušiga. Kohandamise käigus võib rajada ka näiteks erivajaduse tõttu ohutust tagava piirde, aiavärava automaatika või tuua köögi tööpinnad ja tehnika madalamale tasapinnale. Taotluse oma kodu kohandamiseks võivad esitada kõik puudega inimesed, sõltumata puudeliigist.

Eelmine taotlusvoor toimus 2018. aastal. Rahandusministeerium rahuldas siis 56 omavalitsuse taotlused puudega inimeste eluruumide kohandamiseks. Kohalikud omavalitsused planeerisid eluruumide kohandamist kokku 2,4 miljoni euro eest.

Kodude kohandamiseks on eelarves rahalisi vahendeid veel 7 miljonit eurot ja selle abil on kavandatud enam kui 1400 puudega inimese eluruumi kohandamise toetamine.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD