Alates tänasest hakkasid Samsungi kõige hiljutisemad Galaxy Note9 tipptelefonid saama värsket Android Pie tarkvarauuendust, millega kaasneb Samsungi viimase aja suurim kasutajaliidese muutus – One UI.

„Android Pie on praeguse seisuga kõige uuem Android operatsioonisüsteem ning Google’ile omaselt on see varustatud mitmete tehisintellektil põhinevate funktsioonidega. Näiteks Adaptive Battery, mis jälgib jooksvalt inimese telefonikasutust ning hoiab energiat aku kulu kokku rakenduste pealt, mida kasutatakse harvem,“ selgitas Samsung Eesti tootekoolitaja Riho Kopso.

„One UI on aga Samsungi uus kasutajaliides, mille eesmärgiks on muuta kasutajakogemust lihtsamaks. Kuna telefonide ekraanid on muutunud suhteliselt suureks, siis on nende ühe käega kasutamine läinud keeruliseks. Selleks on uues kasutajaliideses läbivalt disain, kus alamenüüd ning kohad kuhu kasutaja saab vajutada, on toodud ekraani alumisse ossa ning üleval on loetav informatsioon,“ rääkis Kopso.

Lisaks on One UI-le lisatud tume teema ehk Ööreziim, millega saab kogu telefoni taustavärvi tumedaks muuta, et telefoni hämarates oludes mugavamalt kasutada ning et see silmadele liialt koormav ei oleks. Soovi korral võib funktsiooni ka päeval sees hoida ning seeläbi akut säästa. Kuna ekraan ei ole pidevalt valge tausta kuvamisega töös, siis ei kuluta ekraan nii palju energiat.

„Sarnaselt Android Pie disainile on telefoni kasutajaliidese väljanägemine muudetud ümaramaks. See on esteetiliselt ilusam ning sobib hästi kokku Samsungi telefonidele omaste ümarate nurkadega,“ ütles Kopso.

Lisaks kaasneb One UI-ga mitmeid pisemaid muutusi. Näiteks säilitatakse telefoni galeriist kustutatud pilte telefonis kuni 15 päeva. Lift to wake funktsioon äratab telefoni puhkeolekust üles, kui kasutaja telefoni kätte võtab ning värskendatud on ka telefoni kaamerarakendust, mis peaks nüüd olema varasemaga võrreldes puhtam ja arusaadavam.

Android Pie ja One UI uuenduse paigaldamiseks tuleb minna telefoni sätetesse, leida sealt alamenüü „Tarkvaravärskendus“ või „Software update“ ning valida „Download updates manually“ või „Lae värskendused käsitsi alla“. Seejärel kuvatakse kasutajale uuenduse informatsioon peale mida saab uuenduse alla laadida.

Praegu saab uuendust Eestis alla laadida Samsung Galaxy Note9 telefonidele. Teised mudelid saavad uuenduse lähiajal, millest esimene on Galaxy S9. Nimekirja sellest, millal teised Samsungi telefonid Android Pie uuenduse saavad, võib vaadata siit: https://bit.ly/2FGLNVS

Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%.

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast (20–44) on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata. Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest.Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15200-15800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et Statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Statistikaameti avaldatud esialgne rahvaarv põhineb rahvastikuregistris 2018. aasta jooksul toimunud elukohavahetustel – sisserändajateks on loetud isikud, kelle elukoht ei olnud eelmisel aastavahetusel Eesti, kuid viimasel oli, ja väljarändajateks kõik eelmisel aastavahetusel Eesti elanikuks märgitud isikud, kes sel aastavahetusel seda enam ei olnud.

Esialgse rahvaarvu puhul on tegemist sünni, surma ja rände esialgsete andmetega. Püsielanike määramise reeglite (residentsuse indeks) kohta saab põhjalikuma ülevaate SIIT.

Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu koos täpsustatud rahvastikusündmustega (ränne, sünnid ja surmad) 9. mail.

Statistikatöö „Rahvastik“ avaliku huvi peamine esindaja on Sotsiaalministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid analüüsib.