Kunagi varem pole annetuste hulk ühes kuus olnud fondi jaoks nii suur. “Selja taga on täiesti uskumatu jõulukuu. Oleme veendunud Eesti inimeste lahkuses ja abivalmiduses, kuid selline heategude laviin, mis tabas meid detsembris, võtab sõnatuks ja teeb alandlikuks. Aitäh kõikidele vähiravifondi toetajatele, panustajatele, fännidele ja sõpradele: tänu teile saame ka alanud aastal jätkuvalt kindlustada, et keegi ei jääks raskel hetkel lootuse ja abita,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu juhataja Toivo Tänavsuu. 

22 inimest said detsembris vähiravifondilt värske kinnituse nende ravi toetama asumise või toetuse jätkumise kohta. Kokku panustas fond möödunud kuul Eesti inimeste tervisesse üle 200 000 euro. 

Fondi sügisene üleskutse ettevõtetele loobuda traditsioonilise jõulunänni kinkimisest ning toetada selle asemel hoopis abivajajaid kandis vilja. Fondi panustasid detsembris mitmed firmad, teiste hulgas Maru, ISIS Medical, Norma, Mass, Maxilla Hambakliinik, TF Bank, Cleveron, Ekspress Meedia, Interno, Saint-Gobain ja mitmed teised. Ettevõtelele, kes toetasid küll vähihaigeid, kuid soovisid midagi ka oma jõuluvana kingikotti, küpsetasid vähiravifondi vabatahtlikud koostöös Vahvlihaldjatega ühe ööpäevaga ligi 5000 vahvlit. 

Erineval moel toetasid fondi tuhanded Eesti inimesed. Fondi panustasid näiteks Prantsuse Lütseumi 8. klassi noored ja Schenkeri töötajad. Vähihaigete heaks kogusid hiidlased annetusi Hiiumaal. Toimusid heategevuslikud jõululaadad Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Kiili gümnaasiumis ja Tallinna Südalinna koolis. 

Vähiravifondi vabatahtlikud kogusid detsembrikuu vältel annetusi enam kui poolesajal kontserdil, jõulupeol või muul üritusel. Teiste hulgas Fixi, Nublu, Anne Veski ja 2 Quick Starti kontsertidel, 30+ pidudel Tartus ja Tallinnas, Eesti Rahva Muuseumis, Saku Suurhalli jõulugalal, lisaks mitmetes kaubanduskeskustes üle Eesti.  

Detsembris sai fond hea uudise ka Toompealt. Riigikogu kinnitas 2019. aasta riigieelarve ning EKRE ja Keskerakonna fraktsioonide ettepanekul saab vähiravifond 2019. aasta aasta alguses riigilt 115 000 eurot tegevustoetust. Toetus katab umbes poole summast, mis fondil kulus 2018. aastal ravimite käibemaksule. 

Aasta lõpus oli ETV eetris saade “Aasta säravaimad tähed”, kus teatripedagoog Merle Karusoo esitas oma uusaastasoovi. Ta kutsus kõiki Eesti inimesi üles vähiravifondi toetama kasvõi üheeurose püsiannetusega. “See on kõige ilusam fond, mida ma tean ja ta on nii paljusid aidanud,” ütles Karusoo.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu" on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid doktor Peeter Padrik, doktor Hele Everaus, doktor Kristiina Ojamaa, doktor Kadri Putnik, Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent doktor Edward Laane, ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja riigihalduse minister Janek Mäggi.

Maaeluminister allkirjastas „Maaeluministri määruste muutmise“ eelnõu, mille tulemusel ei pea enam tõendama enda aktiivseks põllumajandustootjaks olemist, et saada otsetoetusi, loomade heaolu toetust, mahepõllumajandusele ülemineku toetust ja mahepõllumajandusega jätkamise toetust.

„Eesti kasutab Euroopa Liidu liikmesriigile antud valikuvabadust lihtsustada otsetoetuste ja nendega koos ka „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” asjakohaste toetuste saamiseks taotlejale esitatud nõudeid. Selle tulemusel ei pea taotlejad enam lisaandmeid esitama ja väheneb ka PRIA töökoormus nõuete täitmise kontrollimisel,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Otsetoetuste, loomade heaolu toetuse, mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse saamiseks pidid välistavasse loetellu kuuluvatel tegevusaladel tegutsevad isikud kuni 2018. aastani tõendama, et nad on aktiivsed põllumajandustootjad. Alates 2019. aastast jääb küll aktiivseks põllumajandustootjaks olemise nõue nimetatud toetuste taotlejatele kehtima, kuid taotlejad loetakse automaatselt aktiivseteks põllumajandustootjateks ilma, et nad peaksid seda eraldi tõendama.

Lisaks muudetakse sama määrusega ka kliima- ja keskkonnatoetuse ehk rohestamise toetuse põllumajanduskultuuride mitmekesistamise tava ja ökoalade tava nõuete tähtpäevi. Kui seni peeti Eestis kõige asjakohasemaks põllumajanduskultuuri viljelusperioodiks ajavahemikku 15. juunist kuni 15. augustini, siis alates 2019. aastast arvutatakse  põllumajanduskultuuri osakaal põllumaal ajavahemikus 15. juunist kuni 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupinna alusel. Samuti peab ökoalade tava täitmiseks olema põllumajanduskultuur kasvukohal samal ajavahemikul ning ökoalana määratletud kesa tuleb hoida katkematult kesas vähemalt kuue kuu vältel vahetult enne taotluse esitamise aasta 1. augustit.

Põllulindude soodustamiseks võib otsetoetuste taotleja, kes taotleb nii keskkonnasõbraliku majandamise toetust kui ka piirkondlikku mullakaitse toetust, jätta lisaks püsirohumaale üle aasta niitmata või muul viisil hooldamata teatud ulatuses ka piirkondliku mullakaitse toetusega hõlmatud põllumaa.

Eelnõuga muudeti maaeluministri määruseid nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus”, nr 56 „Loomade heaolu toetus” ning nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus”. Määruste muudatuse tingis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse (ELÜPS) muutmine, mistõttu muutuvad alates 2019. aastast ka otsetoetuse saamiseks taotlejale esitatavad nõuded.