EESTI ELU

Vaatamata keerulistele ilmastikuoludele piimatoodang Eestis suurenes

Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade

Parimaks valvuriks nimetati Jarmo Kälvijäinen Tartu vanglast

Vanglateenistuse parim valvur 2018 on Tartu Vanglas töötav Jarmo Kälvijäinen! FOTOL: Jarmo Kälvijäinen, Aleksei Bronzov, Olavi Allase.

Vanglateenistus tunnustas reedel pidulikult parimaid vangivalvureid ja tänavu pälvis parima valvuri tiitli Tartu vangla esimese üksuse vanemvalvur Jarmo Kälvijäinen, edastati justiitsministeeriumi pressiteates.

Kolleegid iseloomustavad Jarmot kui aktiivset ja kohusetundlikku töötajat ning vanglateenistuse patriooti, kes oskab lahendada erakorralisi sündmusi, saadab kinnipeetavaid väljaspool vanglat, kuulub relvastatud üksusesse ja on ametiabi andja. Et paralleelselt tööga vanglas tegutseb Jarmo ka meedikuna, osales ta ainsa vanglaametnikuna sõjakooli poolt läbiviidud koolitusel, kus õppis lahingvälja meditsiini.

Tartu vangla direktor Raini Jõksi sõnul võib Jarmot iseloomustada kui vanglateenistuse visiitkaartika väljaspool vanglat.

Kinnitati haigekassa eelarve: prioriteediks arstiabi kättesaadavus ja peremeditsiin

pixabay

Haigekassa nõukogu kinnitas täna haigekassa selle aasta eelarve, eelmise aastaga võrreldes suureneb peremeditsiini rahastamine ning palgatõusu saavad ka arstid, õed ja teised tervishoiutöötajad.

Peremeditsiini suunab haigekassa eelmise aastaga võrreldes 19 miljonit enam, suureneb tervisekeskuste arv ning perearstidele lisanduvad e-konsultatsiooni võimalused dermatoveneroloogiga, veresoontekirurgiga, taastusraviarsti ja valuraviarstiga. „Suund peremeditsiini tugevdamisele on ainuõige,“ märgib Haigekassa nõukogu esimees, tervise- ja tööminister Riina Sikkut. Tema sõnul on meie tervishoiu aluseks pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada. „See aga tähendab, et arsti ja õe vastuvõtule saamine peab käima mugavalt ning kiiresti. Loodan, et viimasel ajal vastu võetud otsused annavad juba lähitulevikus mõju ning kvaliteetne peremeditsiin on kättesaadav igale inimesele,“ lisab Sikkut.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD