Esmaspäevast saab osta vähipüügiks kalastuskaarte ja kuigi enamikes maakondades on püügivõimalused piirarvuvabad, on Hiiumaal ja veel mõnes kohas sel hooajal vähipüük keelatud. 

“Hiiumaa vähivaru tänavu püüki ei võimalda," ütles keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Herki Tuus. "Samal põhjusel on püük keelatud ka Saaremaal Karujärves.” Tuus lisas, et kuigi tänavu juba leevendatult, jäi siiski kitsendusena kehtima ka jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jões.

Tänavu on keelatud Pärnumaal vähipüük Pärnu jões, Pärnu vallikraavis, Reiu jões, Sauga jões, Tuudi jões ja Vanamõisa jões. “Vähipüük keelatakse nois veekogudes, sest katsepüükide käigus on saadud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki, ogapõskset vähki. Võõrliigi leviku takistamiseks keeld kehtestataksegi,” lisas Tuus.

Millistel veekogudel täpselt vähipüük lubatud ei ole, tasub igal kalastajal enne püügile minekut üle kontrollida Riigi Teatajas ilmunud määrusest “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2019. aastal”.

Ühe kõige olulisema muudatusena vähipüügi juures tuleb püüdjatel arvestada, et alates sellest aastast on vähipüügile kehtestatud isendipõhine väljapüügi piirang. Kalastajatel on lubatud ühe kalastuskaardi alusel püüda kuni sada mõõdulist vähki ühes ööpäevas.

Püügilubadega tohib püüda jõevähke, mille pikkus otsaorgist kuni laka - karvakeste - lõpuni on 11 sentimeetrit, väiksemad jõevähid tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk on võõrliik, kes kannab ohtlikku vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb signaalvähi leiust teavitada esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

"Vähipüük on paljude harrastuspüüdjate jaoks suve lahutamatu osa. Et seda saaks nautida ka tulevikus, tuleb haiguste vältimiseks vähipüügivahendeid pärast püüki desinfitseerida ning jätta päevaks päikese kätte kuivama – nii hävivad kõik jõevähki ohustavad haigustekitajad,“ sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. "Haiguste ja võõrliikide leviku vältimiseks ei tohi vähke ilma keskkonnaameti loata ümber asustada mõnda teise veekogusse, ka kodutiiki mitte."

Sarnaselt varasematele aastatele algab 1. juulil kell 9 kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks veebiportaali www.pilet.ee kaudu ja Keskkonnaameti regionaalsetes kontorites.

Valitsus plaanib neljapäevasel istungil toetada õppelaenu maksimaalmäära tõstmist 500 euro võrra 2500 euroni. 

Eelnõu järgi kehtestatakse 2019/2020. õppeaastaks riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmääraks ühe laenutaotleja kohta 2500 eurot. Lõppeval, st 2018/2019. õppeaastal on riigi tagatud õppelaenu summa maksimaalmäär 2000 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused.

Õppelaenu annavad pangad oma krediidiressursi arvelt. Tänavu aasta 28. veebruari seisuga oli pankade väljastatud õppelaenude jääk 73,1 miljonit. 2017/18. õppeaastal võttis õppelaenu 2545 õppurit, mis on 5 protsenti kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühes õppeaastas igal aastal hiljemalt 1. juuliks.