EESTI ELU

Surmatõendit hakkab juulist väljastama tervishoiuteenuse osutaja

FOTO: Aigar Nagel

Lahkunu lähedased ei pea 1. juulist enam surma registreerimiseks pöörduma kohaliku omavalitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surmatõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.

"Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, pärimis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ja siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulist saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ja kohalikku omavalitsusse minema ei pea,“ sõnas siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas pressiesindaja teatel.

Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega jõuavad surmaga seotud andmed kiirelt rahvastikuregistrisse ning surma põhjuste registrisse. Sellega väheneb surnu lähedaste ajakulu, lisaks välditakse olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetusi või pensioni.

Arenduste tulemusel muutub surma põhjuste register elektroonseks ning paraneb surma põhjuste registri andmete kvaliteet. “Kaovad paberil arstlikud surmateatised ja arstid ei pea enam andmeid paberil surma põhjuste registrisse edastama,” ütles sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja innovatsiooni asekantsler Kalle Killar.

Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb matmiseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.

Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi surma registreerimise lihtsustamise ühisprojekt sisaldas IT-arendusi ning muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses. Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine paberivabaks ning võimalikult mugavaks kõigile osapooltele.

Kuue kuu Euribor langes rekordmadalale -0,308 protsendile

Foto on illustratiivne FOTO: Pixabay

Kuue kuu Euribor langes reedel 0,005 protsendipunkti võrra -0,308 protsendile ehk rekordmadalale tasemele. 

Pankadevahelise rahaturu intressinäitaja Euribor on seotud Euroopa Keskpanga (ECB) baasintressidega. ECB nõukogu jättis 6. juunil toimunud istungil intressimäärad muutmata, plaanides need ühtlasi jätta sellele tasemele vähemalt 2020. aasta esimese poole lõpuni.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jäi ajalooliselt madalaimale tasemele -0,4 protsendil. Samuti jättis ECB põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi 0 protsendile. Laenamise püsivõimaluse intressimäära jättis ECB 0,25 protsendile.

2015. aasta märtsi alguses teatas ECB, et alustab avaliku sektori võlakirjade kokkuostuprogrammi (QE), mis võib mõjutada ka Euribori. Sama aasta detsembri alguses teatas keskpank, et pikendab programmi kestust kuue kuu võrra ning lubab osta ka kohalike omavalitsuste võlapabereid. 2016. aasta aprillist lisandusid programmi ka eurovõlakirjad, mille on emiteerinud erafirmad, välja arvatud pangad.

Peale 14. juunil toimunud istungit teatas ECB, et alates septembrist vähendatakse varaostuprogrammi 30 miljardilt eurolt kuus 15 miljardile ning 2019. aastast programm lõppeb. 13. detsembri istungiga otsustaski ECB varaostuprogrammi lõpetada, kuid reinvesteerib varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid pikema aja jooksul pärast ECB intressimäärade tõstmise alustamist, ning igal juhul seni, kuni see on vajalik soodsate likviidsustingimuste ja küllaldaselt toetava rahapoliitilise kursi säilitamiseks.

2016. aasta juunis käivitas ECB programmivooru, andmaks rahapoliitika avaoperatsioonide kõlblikeks vastaspoolteks olevatele krediidiasutustele võimaluse osaleda sihtotstarbelistes pikemaajalistes refinantseerimisoperatsioonides (TLTRO). Sooduslaenu annab ECB kokku neljal korral, neist esimene voor toimus 2016. aasta juuni lõpus. Intress võib ulatuda -0,4 protsendini.

7. märtsil teatas keskpank, et käivitab uue TLTRO programmivooru. Programm algab 2019. aasta septembris ning kestab 2021. aasta märtsini. Laenu annab keskpank kord kvartalis kaheks aastaks. Laenude intressimäär on seotud põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimääraga, mis on praegu tasemel 0.

Euribori intressid protsentides ja päevased muutused protsendipunktides 21.06.2019:

Ratas: meie kaitsevõime on tegelik ja kaitsetahe kõrge

Stenbocki maja

Peaminister Jüri Ratase sõnul on võidupüha pidupäev, kuid Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse tuleb esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks.

"Vabadussõda oli noore Eesti riigi tuleproov. Selle läbimisel kaotatud elude ja talutud raskuste tänutundega meenutamiseks oleme kogunenud täna ka siia," ütles Ratas pärgade asetamisel Tartu Vabadussõja mälestussambale.

Ratase sõnul möödub täna 100 aastat päevast, mil Eesti väed võitsid otsustavas Võnnu lahingus Landeswehri väekoondist, ning just sellest lahingust kujunes võidupüha üldrahvalik tähistamine. Võidupüha tähistamise kombe algatajaks peetakse tema sõnul Tartust pärit Vabadussõja kangelast kindral Ernst Põdderit, kes andis käsu heisata linnades ja maakohtades lipud ning korraldada kohalikes garnisonides sõjaväeparaadid.

"Tänane paraad näitab hästi, kui lai on meie inimesi hoidev turvavõrk. Paraadil näeme kõrvuti seismas vabatahtlikke kaitseliitlasi ja elukutselisi kaitseväelasi, siseturvalisust hoidvaid politsei- ja piirivalveametnikke, päästjaid, vanglateenistujaid ja abipolitseinikke, nii kaasmaalasi kui ka arvukaid liitlasi ning partnereid," rääkis peaminister.

Tema sõnul tuleb Eesti inimeste kaitsetahe, usk oma oskustesse ja liitlastesse esile just igapäevases töös riigikaitse arendamiseks ja turvalisuse hoidmiseks. "Meil on kindlasti veel palju teha, aga meie kaitsevõime on tegelik ja tõsiseltvõetav. Meie kaitsetahe, eestimaalaste valmisolek oma kodumaad ning kodukohta hoida ja kaitsta, on väga kõrge," kinnitas Ratas.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD