EESTI ELU

Kolme erakonna eesmärgid on ülikiire internet ja eesti keele laialdasem kasutamine IT-lahendustes

Eile lõppesid Keskerakonna, EKRE ja Isamaa konsultatsioonid e-riigi ja infoühiskonna küsimustega. Konsultatsioonil lepiti kokku e-residentsus 2.0 jätkamine, kiirete ühenduste väljaehitamine ning digioskuste edendamine.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et riigil tuleb enam toetada innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmist, samuti noorte ja täiskasvanute digioskuste edendamist. “Meie e-riigi lahendused on eeskujuks ja ekspordiartikliks väga paljudele riikidele maailmas. Samuti on erasektor järjest enam arendamas Eestis uudseid ja majandusarengule olulisi lahendusi. Innovatsiooni toetamisel tuleb riigil ajaga kaasas käia, mis tähendab nii IT ja inseneriteaduste õppe väärtustamist kõigis haridusastmetes, kiirete internetiühenduste pakkumist kui ka seadusandluse kaasajastamist,” tõi Ratas välja viidates seejuures näiteks ka pakirobotitele ja isesõitvatele autodele.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul toetatakse majanduse digitaliseerimist. “Näeme tööviljakuse tõstmise ühe olulise vahendina infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutuselevõttu kogu majanduses ja sellekohase koolituse ning teabe suuremat pakkumist haridussüsteemis ja valdkondlikes kompetentsikeskutes. Samuti tagame isikuandmete ja avalikule sektorile (sh tervishoiusüsteemile) esitatud delikaatsete isikuandmete kaitse ning suurendame inimeste võimalusi kontrollida oma andmete kasutamist. Jätkame küberrünnete vastast rahvusvahelist koostööd ning tõstatame avalikkuse teadlikkust küberturvalisusest. Ka tahame ellu viia rahvuslikku digiprogrammi Eesti vaimuvara digitaliseerimiseks.

Isamaa volikogu esimehe Sven Sesteri sõnul on vajalik tagada eesti keele kasutamine digiruumis. “Selleks toetame tarkvaraarendusi, et oleks võimalik kasutada enam eesti keelt,” ütles Sester. Tema sõnul toetatakse igati uute innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. “Hoolitseda tuleb selle eest, et riik ei oleks innovatsiooni pidur, vaid IT-lahenduste eksportija,” ütles Sven Sester. “Lisaks võtame suuna riigile andmete esitamise koormuse vähendamisele, kasutades ühekordse sisestamise printsiipi, et vähendada kodanike ajakulu riigiga suhtlemisel ning toetame riigiettevõtete poolt kogutud andmete turvalist ja anonüümset kasutamist ka erasektori poolt.

MTA kutsub ligi 90 000 inimest tuludeklaratsiooni esitama

pixabay

Maksu- ja tolliamet (MTA) kutsub teavitustega ligi 90 000 seni tuludeklaratsiooni mitte esitanud inimest seda tegema, teavitusi hakatakse saatma sel nädalal.

Teavitused saadetakse nii inimestele, kes saavad oma enammakstud tulumaksu tagasi, kui ka neile, kellel on tõenäoliselt kohustus tulumaksu juurde maksta, teatas MTA.

"Meie analüüsi kohaselt on tuludeklaratsioon veel esitamata 76 376 inimesel, kellel võib tekkida õigus riigi käest tagasi saada arvestuslikult 18,7 miljonit eurot enammakstud tulumaksu. Samuti saadame teavituse ka neile 10 417 maksumaksjale, kellel võib tekkida tulumaksu juurde maksmise kohustus summas 3,4 miljonit eurot. Lõplik tulumaksu kohustus selgub aga alles tuludeklaratsiooni esitades, kui on arvesse võetud ka maksusoodustused ja täiendavad tulud," ütles MTA teenuste osakonna teenusejuht Hannes Udde pressiteate vahendusel.

Kolmapäevase seisuga on tuludeklaratsiooni esitanud 641 839 inimest. Nendest 518 212 saavad tagasi 165,6 miljonit eurot ja 42 777 maksavad juurde 29,4 miljonit eurot. MTA on inimestele praeguseks tagastanud 150,9 miljonit eurot enammakstud tulumaksu.

Tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäev on 1. aprill.

Metssigade arv on langenud rekordmadalale

Jahimeeste ja veterinaarameti esitatud andmete põhjal on keskkonnaamet teinud kokkuvõtte metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal. See viitab metssigade arvu suurele langusele.

Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nii küttimisandmetest kui ka surnuna leitud sigade kogusest selgelt näha, et metssigu on meie metsades väheks jäänud. „Riigi poolt etteantud küttimismahu täitsime 85% ulatuses, mis on tunduvalt rohkem kui lootsime,“ ütles Korts lisades, et prognoositi 70‒75%-list küttimismahu täitmist. „Surm ei võta ka sealt, kus pole ja metssigade arvukuse langust näitab see, et võrreldes eelneva jahiaastaga surnuna leitud isendite arv vähenes rohkem kui neljakordselt. Meie hinnangul elutseb Eesti looduses hetkel 4000‒5000 metssiga,“ lisas tegevjuht.

Möödunud 2018.‒2019. jahiaastal kehtestas riik küttimiskohustuseks 5575 metssiga. Jahimehed küttisid kokku 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit. Kokku teeb see 4725 metssiga ja kohustuse täitmise protsendiks 85%.

„Kuna katk ei ole kuhugi kadunud, tuleb meil jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu piires ja hoida metssigade arvukus ka järgnevatel aastatel madalal,“ selgitas Korts. „Praegu oleme saavutanud riikliku tauditõrje komisjoni etteantud metssigade asustustiheduse 1 isend 1000 ha kohta ja katsume seda taset hoida,“ lisas ta.

Maakondadest kütiti enim metssigu (1227) Hiiumaal ja Saaremaal (774) ning vähim (72) Jõgevamaal,  (118) Põlvamaal ja (126) Valgamaal. Ainukesena ületas küttimiskohustuse protsendi Lääne-Virumaa, küttides 133 metssiga.

Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga. Jahiseaduse järgi kestab jahiaasta 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Metsseale võib pidada jahieeskirja järgi pidada aasta ringi varitsus- või hiilimis- või ajujahti. 1. oktoobrist 31. märtsini võib aga pidada jahti jahikoeraga, v.a FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD