EESTI ELU

Ajateenistuse läbis mullu 3036 noort

Võru gümnaasiumi õpilasel Leana Kullil läks relva lahtivõtmiseks aega alla minuti. Võrumaa Teatajale ütles ta, et on õppinud relva lahtivõtmist ja kokkupanemist kodutütrena. FOTO: Aigar Nagel

Möödunud aasta jooksul läbis ajateenistuse 3036 noort, neist 13 olid naised, selgub kaitseväekohustuse täitmise aruandest. 

Kaitseminister Jüri Luik tutvustab neljapäevasel istungil valitsusele kaitseväekohustuse täitmise aruannet.

Aruandest selgub, et möödunud aasta jooksul plaaniti ajateenistusse kutsuda 3200 kutsealust ning lisaks võimaldati ajateenistus läbida 108 vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtnud naisel. Kaitseministri määrusega lubati kehtestatud piirarve ületada viie protsendi ulatuses.

Ajateenistust alustas mullu 3376 kutsealust ja 27 naist isikut. Möödunud aastal läbis ajateenistuse ja määrati sõjaaja ametikohale 3036 ajateenijat, sealhulgas 13 naist. Ennetähtaegselt vabastati teenistusest 389 ajateenijat, sealhulgas 17 naist.

2017. aasta teisel poolaastal algas väljaõppeperiood 2995 kutsealusel ja ja 29 naisel ning 2018. aasta esimesel poolaastal 400 kutsealusel ja ühel naisel. 

2018. aastal avaldas soovi vabatahtlikult ajateenistusse asuda 34 protsenti kutsealustest, mis jääb võrreldes 2017. aastaga samasse suurusjärku, selgub aruandest.

Väsimuse ja tujutuse vastu leidub rohtu

Euroapteegi farmatseut ja taimetark Maret Makko

Kevademärgid on juba õhus, kuid ilmaolud väga kõikuvad ja kõledad. Seetõttu on varmas ligi hiilima ka väsimus ja tujutus. Kuidas oma meel rõõmsaks turgutada, olla tegus ja rahuolev, annab nõu farmatseut ja taimetark Maret Makko.
 
Talvemasenduse või ka varsti juba kevadväsimuse tundemärkideks on meeleolulangus, suurem vajadus magusa järele, tahtetus uusi asju ette võtta ning kergesti ärrituvus. Muret saab lahendada nii elustiili muutes kui ka vitamiine süües.

Eesti vastu tunnevad huvi kõik Vene eriteenistuste küberluured

Pixabay

Eesti vastu on ühel või teisel moel huvi tundnud kõikide Venemaa eriteenistuste küberluurerühmitused, seisab välisluureameti aastaraamatus.

Mitmed möödunud aastal ilmsiks tulnud juhtumid, nagu näiteks küberrünnakud Skripalide mürgitamisjuhtumi puhul, GRU  küberluurerühmituse andmelekked Lõuna-Korea taliolümpiamängude ajal ning Brexiti-teemalised õngitsuskirjad näitasid, et Venemaa on küberluures järjekindlalt aktiivne, seisab teisipäeval avalikustatud välisluureameti aastaraamatus.

Välisluureameti andmetel olid mullu Venema eriteenistustest küberruumis kõige aktiivsemad tegutsejad jätkuvalt GRU küberluurerühmitused APT28 ja Sandworm. Venemaa sisejulgeolekuteenistusega (FSB) seotud SNAKE APT aga väldib liigset avalikku ning ründab pikaajalise väärtusega sihtmärke. Ka ilmnes mullu, et õngitsuskampaaniatest ei ole kadunud Venemaa välisluureteenistusega (SVR) seostatav APT29.

"Kõik see näitab selgelt Venemaa riikliku küberluure töötamist täisvõimsusel," seisab aastaraamatus.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD