Pelletiküte on viimase kümne aasta jooksul teinud Euroopas hüppelise tõusu. Tihti on õliküttekatla igakülgne soodsam alternatiiv just pelletikatel. 

Pelletid ehk saepurugraanulid on väikesed 6–8millimeetrise läbimõõduga silindrilised pulgakesed, mida valmistatakse puidu- ja saepurujääkidest. Jäägid jahvatatakse ja pressitakse suurel rõhul pelletiteks. 

Kuigi pelletikatla kütteallikaks on puitmaterjal, meenutab selle töö pigem gaasi- või õlikatla tööd kui puitkatla tööd. 

Pelletikütte paigaldamiseks on vaja tulekindla uksega katlaruumi, kuhu tuleb paigutada boiler, katel ja mahuti. Vahetades õliküttekatla soodsama pelletilahenduse vastu, on tõenäoliselt sobivad ruumid juba ka olemas.

Seitse põhjust eelistada pelletikütet

Pelletiküte on keskkonnasõbralik. Pelletid on CO2 neutraalsed, sest need eraldavad põledes sama palju süsihappegaasi kui puit kasvades õhust võttis. Kui puidujääke ei tehtaks pelletiteks, siis need läheksid tõenäoliselt lihtsalt prügimäele ja eraldaksid seal süsihappegaasi. Pelletiküte annab puidujääkidele uue elu ja kasutab ära energia, mis eraldub kõdunemise asemel hoopis põlemisprotsessis.

Pelletid on ainuke kodumaine taastuvenergia valdkonda kuuluv katlakütus. Neid toodetakse Eestis, pelleteid ostes toetad Eesti ettevõtjaid.

Pelletite hind on oluliselt odavam võrreldes teiste kütteallikatega, nagu näiteks õliküte. Euroopa Liit toetab taastuvenergia kasutamist, vabastades kõik biokütused aktsiisimaksust. Selline toetuste trend jätkub tulevikus biokütustel, kuid mitte fossiilsetel kütustel. Seetõttu on oodata õlikütte jooksvat hinnatõusu. Samas on haluküte loomulikult odavam kui pelletid, sest pelleteid tuleb spetsiaalselt toota, kuid …

Pelletikatel ja -küte ei vaja igapäevast hoolt. Ei ole vaja puid saagida, lõhkuda ja riita laduda. Pelleteid ei ole isegi vaja iga päev riidast katlasse toimetada, sest nüüdisaegne pelletipõleti töötab täiesti automatiseeritult, kütuse etteandmine, süütamine, kustutamine ja doseerimine käivad kõik automaatselt. 

Ennast mehaaniliselt puhastavad pelletikatlad vajavad tähelepanu vaid mõned minutid kuus, mitte igal nädalal.

Pelletiküte on puhas. Katlad ja mahutid on niiviisi ehitatud, et kütteruumi põrandale ei ladustu saepuru ega tuhka. Töökorras seadmetega on pelletiküte sama puhas kui õli- või gaasiküte.

Pelletite ladustamine võtab vähem ruumi kui puuhalgude ladustamine, sest pelletid on kontsentreeritud soojuskandjad. Sama koguse energia saamiseks vajalik pellet võtab neli korda vähem ruumi kui näiteks puiduhake. Kütuse juurdevedu toimub seetõttu ka neli korda harvem.

Pelletiküttele üleminek on lihtne, kui oled enne kasutanud õlikatelt või tahkeküttekatelt. Kui katlaruum ja eelnev küttesüsteem on olemas, siis on enamikul juhtudel võimalik ruum lihtsalt ümber ehitada. Üldjuhul saab ka samale õlikatlale lisada uue pelletipõleti.

Lühidalt on pelletiküte hea valik, sest sellega saad korraga puukütte soodsa hinna ja õlikütte mugavuse. 

Boonuseks on pelletikatla üsna soodne hind ja pelletite keskkonnasõbralikkus – CO2 neutraalne kütus ei suurenda kasvuhooneefekti. Trend biokütustele üle minna jätkub. 

Teatud tingimustel on võimalik taotleda ka Kredexi toetust vedelkütust kasutavate katelseadmete asendamiseks keskkonnasõbralikuma küttesüsteemiga, milleks võib olla ka pelletiküte.

Ackliima.eu pakutavad pelletikatlad leiad e-poest. Küsi ka maakütte või päikesekütte terviklahendust.

Täna, 20. märtsil õhtul kell 18-22 ei saa hooldustööde tõttu uuendada ID-kaardi sertifikaate. Pärast hooldustööde läbiviimist on kauguuendamine taas töökorras ja sertifikaate saab uuendada märtsi lõpuni.

1. aprillist tunnistatakse uuendamata sertifikaadid kehtetuks. ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametilt taotleda uus dokument, tasudes ka riigilõivu.

Tänase seisuga on uuendatud 460 000 kaardi sertifikaadid, uuendamata on jäänud veel umbes 280 000. Suurem osa uuendamata kaartidest, ca 225 000, ei ole olnud eelmise aasta jooksul kordagi elektrooniliselt kasutuses, ehk neid kaarte ei ole kasutatud e-teenustesse sisenemiseks ega digiallkirja andmiseks.

Sertifikaatide uuendamist vajavad:

ID-kaardid, mis on väljastatud alates 16. oktoobrist 2014;

elamisloakaardid, mis on väljastatud alates 17. detsembrist 2014;

digi-ID-kaardid, mis on väljastatud alates 1. detsembrist 2014;

e-residendi kaardid, mis on väljastatud alates 1. detsembrist 2014.

Kontrollige PPA kodulehel, kas teie kaart vajab uuendamist: https://www2.politsei.ee/id-kaardi-kontroll/.

Alates 26. oktoobrist 2017 välja antud ID-kaardid on juba uuendatud tarkvaraga ja neid kaarte ise enam uuendama ei pea. Samuti ei pea kaardi sertifikaate uuendama siis, kui neid on pärast 24. oktoobrit 2017 juba uuendatud.

ID-kaardi sertifikaate ei pea uuendama, kui te ei kasuta oma ID-kaarti elektrooniliselt. Ka uuendamata sertifikaatidega ID-kaarti saab kasutada täpselt samamoodi kui varem – ID-kaart kehtib isikut tõendava dokumendina kaardil märgitud kuupäevani, samuti saab seda kasutada kliendikaardina ning apteegis ravimite kättesaamiseks.