EESTI ELU

PILTUUDIS: President Kaljulaid kohtus Rumeenia peaministriga

Fotod: Birgit Püve

President Kersti Kaljulaid kohtus reedel Kadriorus Rumeenia peaministri Viorica Dăncilăga, et arutada riikide kahepoolseid suhteid, Euroopa kaitse ja julgeoleku küsimusi ning Euroopa Liidu eesseisvaid väljakutseid.

Eesti riigipea sõnul on tal hea meel, et lisaks headele liitlassuhetele Euroopa Liidus ja NATOs areneb jõudsalt ka Eesti ja Rumeenia vaheline majanduskoostöö, mille headeks näideteks on täna toimuvad EASi ja InvestRomania koostöölepingu sõlmimine ning uue lennuliini avamine Constantasse.

Fotod: Birgit Püve

Kohtumine keskendus Eesti ja Rumeenia koostööle Euroopa Liidus ja NATOs. Euroopa Liidu teemadel arutati Brexitiga seonduvaid väljakutseid, EL laienemist ja idapartnerlust. Räägiti kas sellest, kui oluline on jätkata Euroopa Liidu digiagenda arendamist. Rumeenial on võimalik sellesse panustada 2019. aasta esimeses pooles, kui nad on EL eesistujariik. President Kaljulaid nentis, et Euroopa Liidu ees seisvate väljakutsetega toimetulemiseks on oluline säilitada poliitiline ühtsus ning Rumeenial on selles tähtis roll, sest Rumeenia eesistumise aega jäävad mitmed Euroopa Liidu jaoks olulised protsessid ja läbirääkimised.

Pikemalt arutati veel kaitse ja julgeolekuküsimusi, sealhulgas peatselt toimuvat NATO tippkohtumist.

Batuut tagahoovis – pluss või miinus?

Foto: Shutterstock.

Batuudid ei jäta kedagi külmaks – ühe jaoks on tegu laheda mänguasjaga, teise jaoks tõhusa treeningvahendiga, kolmanda jaoks ohtude allikaga. Kõigil on õigus. Mida peaks batuudil hüppamisest ja sellega seotud ohutusreeglitest  teadma, selgitab Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kadri Paide.

Nutiseadme aseaine

Laste ja noorukite jaoks on batuut nutiseadme aseaine, mis sunnib liigutama ja trenni tegema ilma, et seda pingutust nõudva tegevusena teadvustataks. Hiljuti tuli välja uuring, mille kohaselt on iga neljas Eesti koolilaps ülekaaluline, seega võib olla batuut võluvõtmeks vanematele, kelle laste ninad tikuvad ka suvel ekraani külge kinni kleepuma.

Põlvi säästev treening

Hüppamine on kasulik treening ka täiskasvanutele - 10 minutit batuudil hüppamist võrdub pooletunnise sörkjooksuga. Kui hüppamist ja jooksmist maapinnal põlvedele langeva koormuse tõttu sageli ei soovitata, siis batuut pehmendab oluliselt maandumise löögijõudu ega tee põlvedele sedavõrd liiga. Batuuditreening on hea nii südame tervisele kui luustikule ja loomulikult aitab regulaarne aeroobne treening ka kehakaalu alandada.

Ohtude allikas

Paraku kaasneb batuutidega ka erinevaid ohte. Traumatoloogid võivad rääkida kümneid lugusid, kus oskamatus või teadmatus on toonud kaasa nii väiksemaid marrastusi kui suuremaid luumurde.

Batuudil hüppamise ohutuse tagamiseks tuleb jälgida järgmisi reegleid:

1)   Eestlastel pole üldiselt kombeks lugeda toodete kokkupanemise- ja ohutusjuhendeid, see on üldteada. Batuudi puhul peaks tegema erandi ning panema selle kokku täpselt nii, nagu juhendis kirjas. Kokkupanemise käigus on tähtis veenduda, et kõik kaasas olnud jupid leiaks kasutust, kinnituskohad saaksid korralikult polsterdatud ega jääks ühtegi teravat kohta.

2)   Turvavõrgu ostmata jätmine pole säästukoht. Turvavõrk on soovitatav kõigile, aga lastega peredes peaks see olema elementaarne. Batuudilt on väga lihtne alla kukkuda ja isegi kui batuut asub muruvaibal, on kukkumine ohtlik.

3)   Kui on soov turvavõrk ära jätta, on nipiks (küll töömahukaks) kaevata batuudi jaoks aeda spetsiaalne õige suurusega süvis. Nii saab paigutada batuudi hüppamisala maapinnaga samale tasapinnale, mis välistab mahakukkumise võimaluse, samuti selle, et keegi ronib batuudi alla ja saab sel kombel viga.

4)   Batuudil hüpatakse ühekaupa, mis välistab omavahel kokkupõrkamise.

5)   Keegi ei tohi kunagi pugeda batuudi alla, sellise teguviisi tõttu võivad saada viga nii batuudi all ronija kui ka batuudil hüppaja.

6)   Batuudile ei tohi tuua mänguasju, millele peale hüpates võib haiget saada.

7)   Hüpped, saltod ja trikid peavad olema ea- ja jõukohased ehk liiga suurt tükki kohe alustuseks pole tarvis ampsata ja end tsirkuseartistidega võrrelda.

8)   Loomulikult tuleb lapsi hüppamise osas koolitada, päris väikestel kogu aeg silm peal hoida ning jälgida, millist eeskuju ise lastele annad.

Pea igal teisel eestlasel tuleb suvel ära teha ka puhkava kolleegi töö

CVKeskus.ee värskest uuringust selgub, et 44% eestimaalastest peavad sel suvel puhkuste perioodil ära tegema ka puhkavate kolleegide töö. Peamiselt tuleb töötajatel asendada ühte kuni kahte kolleegi, kuid leidub ka neid, kes peavad üle võtma enam kui viie kolleegi töö.

„Uurisime suveperioodi alguses töötajate töökoormuse kohta ja küsisime, mitme kolleegi töökohustusi tuleb töötajatel suvel täita. Peaaegu pooled vastanutest (44%) tunnistasid, et tegelevad puhkuste perioodil ka kolleegide tööülesannetega,“ ütles Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Kohustusest teha ära ka puhkava kolleegi töö on töötajatel sisuliselt võimatu keelduda, seepärast tuleb suveperioodil arvestada kasvava töökoormuse ja stressitasemega. Töökoormuse kasv oleneb aga sellest, kui keeruline on kolleegi kohustusi üle võtta – mida rohkem on ettevõttes nii-öelda asendamatuid inimesi, seda keerukamaks muutub olukord ka puhkuste perioodil või asendamatu töötaja ootamatul lahkumisel.“

Enim kasvab Henry Auväärti sõnul puhkuste tõttu töökoormus mehaanika ja tehnika, assisteerimise ning müügisektoris – mainitud valdkondades tuleb suveperioodil kolleege asendada vähemalt pooltel töötajatel. Kõige rohkem kolleege ühe töötaja kohta tuleb asendada aga mehaanika ja tehnika sektori töötajatel, kus 12% vastanutest leidsid, et peavad täitma rohkem kui viie kolleegi töökohustusi.

Kõige vähem peavad kolleege asendama klienditeeninduse ja toitlustussektori töötajad – antud valdkondadesse värvatakse suvekuudeks ajutist lisatööjõudu, mis arvatavasti piirab ka olemasolevate töötajate töökoormuse kasvu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD