EESTI ELU

Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?

Võrumaa Teataja 29 Mai 2018 Comments ()

Võrumaa Teataja

Tööportaali CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri korraldatud uuringust selgub, et Eestis rikkaima kümnendiku sekka kuulumiseks peab teenima üle 2000 euro suurust brutokuupalka. Aastaga on rikkama 10% piir pisut kerkinud, enim on rikkuse piir kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis.

Tallinnas ja Harjumaal on palgatabeli tippu jõudmiseks vaja teenida 2250-eurost brutokuupalka. Tartus ja Tartumaal 1920 euro suurust kuupalka ja mujal Eestis piisab 1750–1770-eurosest brutopalgast, et kuuluda piirkonna paremini tasustatud töötajate sekka.

Aastaga on tipp-palkade numbrid kiiremini kasvanud Kesk- ja Lõuna-Eestis, mõlemas piirkonnas 11%. Lääne-Eestis, Tartus ja Tartumaal ulatus kasv 7 protsendini ning Kirde-Eestis 6 protsendini, Tallinnas ja Harjumaal jäi kasv 2% piiresse.

Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee andmed näitavad, et esimeses kvartalis avaldasid tööandjad 280 kõrge palganumbriga tööpakkumist, kus avalikult pakutav palgalagi ületab 2000 euro piiri. Kõrget töötasu pakkusid tööandjad nii infotehnoloogia-, finants-, ehituse ja kinnisvara-, transpordi-, müügi- kui ka riigisektori ametikohtadel. „Enamasti pakuti kõrget palka pealinnas või välismaal asuvatele ametikohtadele, mis muudab talentide silmis teised piirkonnad tunduvalt vähem atraktiivseteks“, ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

Palgainfo Agentuuri juhi Kadri Seederi sõnul surub töötasu suurust ülespoole eelkõige vajalike spetsialistide puudus ja ettevõtete soov kasvada. „Spetsialistid, keda püütakse värvata, töötavad mõnes teises ettevõttes ja on juba üsna hästi tasustatud. See tähendab, et tuleb teha parem pakkumine nii palga kui muude tingimuste osas.“

„Tööturg on aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal, mis väljendub ka pakutavates palganumbrites. Samas on teiste maakondadega võrreldes piirkondlik palgalõhe siiski vähenenud, mida on toetanud ettevõtete paranenud majandustulemused ja vajadus hoida olemasolevaid töötajaid. Kuna spetsialistid kipuvad koonduma paremate valikuvõimalustega tõmbekeskustesse, tuleb kaugematesse piirkondadesse värbamisel töötasusse arvestada järjest sagedamini ka kompensatsioon ebamugava asukoha eest, mis kergitab samuti palgatasemeid väljaspool pealinna“ lisas Kadri Seeder.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis. Selle aasta kevadel toimuvas uuringus saab osaleda maikuu jooksul Palgainfo Agentuuri veebilehe palgainfo.ee kaudu.

Uuringu kohta saab rohkem infot siit:

https://www.palgainfo.ee/osale-uuringus/osale-uuringus-kevadsuvel-2018

Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist

Võrumaa Teataja 29 Mai 2018 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Lisa anonüümne kommentaar

Võrumaa Teataja

Tööinspektsioon hindab sihtkontrolli käigus alla 18aastaste töötegijate töötingimuste sobivust. Sel aastal on saabunud 358 teadet alla 15aastase töötegija kohta. Eelmisel aastal registreeriti 2848 alaealise töötamine. Alaealistega juhtus 20 tööõnnetust.

Töölepinguseadus lubab töötegemisega alustada alates 7. eluaastast. 7–12aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. 13-16aastase koolikohustusliku alaealisega võib tööandja sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Samas keelab seadus tööandjal lubada alaealist tööle, mis ohustab tema tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu.

13aastasega võib sõlmida töölepingu näiteks põllumajandustööde tegemiseks, abitöödeks kaubandus- või teenindusettevõttes, toitlustus- või majutusettevõttes ja teisteks töödeks, kus tööd tehes ei esine kokkupuudet noore tervist ohustavate teguritega. Kui töö eeldab raskuste tõstmist, tuleb teada, et alla 16aastased ei tohi käsitsi teisaldada esemeid, mis on raskemad kui viis kilo.

5 soovitust, kuidas muuta oma toidulaud tervislikumaks

Võrumaa Teataja 27 Mai 2018 Comments ()

Lisa anonüümne kommentaar

Toitumisnõustajad on abiks, kui inimesel on soov muuta oma toitumine tervislikumaks või saada tagasisidet oma igapäevastele toitumisharjumustele. Kõige sagedamini pöörduvad inimesed toitumusnõustaja poole, et saada tervislikul viisil lahti ülekaalust.

Benu apteegi proviisorist funktsionaalse toitumise nõustaja Jelena Karjagina sõnul on tema roll nõustajana olla oma teadmistega abiks neile, kellel on on soov teha muudatusi igapäevases toitumises tervislikumas suunas, aga ka kellel on kergemad seedevaevused nagu näiteks kõhukinnisus või ka juhul, kui inimesel on toidutalumatus. “Talumatuse korral on inimene sunnitud loobuma teatud toiduainetest ja tuleb leida asendused keelatud või ebasobivatele toiduainetele,” räägib Jelena Karjagina. “Kõige levinum põhjus, miks inimesed pöörduvad toitumisnõustaja poole on aga ülekaal. Ülekaalu korral anname soovitusi tervislikuks kehakaalu langetamiseks ja selle kontrolli all hoidmiseks. Anname nõu, kuidas toituda kõrgenenud kolesterooli, veresuhkru ja vererõhu näitajate korral, mis ei vaja veel spetsiifilist ravi,” lisab toitumisnõustaja.

Tervisliku toitumise põhimõtted sobivad peaaegu kõigile ja ka täiesti terve inimene võib tulla nõustamisele. Oma esimeseks kohtumiseks toitumisnõustajaga tuleks varuda tund aega. “Esmalt vestleme patsiendiga põhjalikult, mille käigus kaardistame probleemi ja arutame oodatava tulemuse. Täidame koos kliendiga toitumisharjumuste küsimustiku ja paneme kirja tervisega seotud mured,” kirjeldab Jelena Karjagina. On oluline, et klient võtab nõustamisele tulles kaasa kolme päeva võimalikult täpse menüü koos toidukordade kellaaegadega, mis on vajalik selleks, et nõustaja soovitused oleksid võimalikult individuaalsed ja lähtuksid kliendi praegusest toitumisest ja tema vajadustest. “Pärast põhjalikku menüü ja toitumisharjumuste analüüsi, jagan kliendile personaalset tagasisidet, kuidas teha iga päev paremaid valikuid. Annan kaasa kliendi vajadustele tuginedes sobivaimad toitumissoovitused, mida konkreetse mure lahenduseks järgida. Vajadusel koostan kliendile seitsme päeva menüü,” loetleb nõustaja.

Väga sageli tarvitavad toitumisnõustaja poole pöördujad erinevaid ravimeid või toidulisandeid. Sellistel puhkudel on oluline, et nõustaja on proviisor, kes on pädev ka ravimite ja toidulisandite osas.

Viis soovitust, kuidas muuta oma igapäevane toidulaud tervislikumaks:

1. Söö regulaarselt!

2. Ära kiirusta ja võta söömise jaoks aega!

3. Lõuna- ja õhtusöögi korral on hea jälgida „taldrikureeglit“: 50% peaks taldrikul moodustuma köögiviljad, kas salatina või kuumtöödeldud kujul, 25% valgurikast toitu, kas liha või kala ja ülejäänud 25% jäta lisandi jaoks, milleks võib eelistada täisteratooteid, sobivad ka tärkliserikkad toiduained nagu kartul.

4. Vahepaladeks põhitoidukordade vahel sobivad väga hästi värsked puu- ja köögiviljad, pähklid, seemned, smuutid või näiteks maitsestamata jogurt marjadega või maitserohelisega.

5. Parim jook janu kustutamiseks on puhas vesi!