EESTI ELU

7 soovitust tulevasele tudengile

Võrumaa Teataja

1. Koosta eelarve. Selleks, et saada ülevaade oma rahalisest seisust ja võimalustest, tuleb koostada eelarve. See tähendab, et kirja tuleb panna kõik sissetulekud ja väljaminekud. Oluline on kirja panna ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Näiteks iganädalaselt 2-eurost karastusjooki ostes teeb see aasta lõikes üle 700 euro. Igakuist eelarvet analüüsides saad aga selge ülevaate kui palju ja millele raha kulub ning ehk annab oma tarbimisharjumusi muutes siit-sealt kokku hoida. Eelarve koostamiseks kasuta näiteks erinevaid äppe (Spendee, Expenses) või Exceli tabelit.                           

2. Vanemate kodus elamine hoiab kulud madalamad. Paljud noored täiskasvanud tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. Vanemate juurest ära kolimine on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see alati aga kõige mõistlikum valik. Statistika järgi elab Euroopa Liidus koguni 48% noortest täiskasvanutest koos vanematega. Eestis on see näitaja umbes 10% madalam. Seega vanemate juures elamine on üsna tavapärane ja nii on ka elamiskulud väiksemad.

3. Korteri üürimisel arvesta lisatasudega. Paljudel juhtudel tuleb üürilepingu sõlmimisel tasuda tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja maakleri tasu. Kui näiteks korteri üür on 250 eurot kuus, tuleb koheselt välja käia 750 eurot. Üürikorterit tasub otsida lisaks tavapärastele portaalidele ka Facebooki gruppidest, kus pakutakse korteri üürimist otse omanikult. Üürikorteri kasuks otsustades uuri omanikult ka kodukindlustuse kohta. Selle puudumisel tasub see enda nimele sõlmida (maksab 5–8 eurot kuus). Nii oled kaitstud, kui näiteks Sinu sülearvuti peaks maha kukkudes purunema või uus blender läheb rikki.

4. Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui pead õppelaenu põhiosa tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal. Pea meeles, et laenu saad ka mitmes osas välja võtta. Nii ei ole ohtu, et kulutad üürile mõeldud raha esimesel semestril hoopis reisimisele.

5. Uuri ja kasuta võimalusel riiklikke toetusi, mida tudengitele pakutakse. Tutvu, mida pakub omavalitsus, kus elad - mõned Eesti omavalitsused toetavad tublimaid tudengeid stipendiumitega. Uuri ülikooli ja ka eraettevõtete poolt pakutavate erinevate stipendiumite võimalusi - ka need võivad õpingute ajal oluliseks toeks olla.

6. Otsi erialast tööd, hangi kogemusi. Otsi erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast lõpetamist huvitavat ja erialast tööd. Veel tasub kaaluda võimalusi pöörata oma senine hobi (nt fotograafia, keeleoskus või veebikujundus) sissetulekuks.

7. Tarbi mõistlikult. Ära tarbi rohkem kui on vaja ja ära osta laenuga asju, mis pakuvad lühiajalist rõõmu. Toidupoodi minnes tasub teha ostunimekiri, lisaks tee nimekiri vajaminevatest tarbekaupadest (sh riietest ja jalanõudest). Enne uue asja ostu tasub mõelda ka sellele, kas tegemist on Sinu soovi või vajadusega. 

6 loovat ideed, mille abil laps salateid sööma panna

Kuigi paljude lapsevanemate sooviks on kasvatada oma järeltulijatest tervislikud ja mitmekülgsed toitujad, siis „lapsed“ ja „salat“ on sõnad, mis kuigi tihti ühes lauses kasutust ei leia.

Olukord pole siiski lootusetu, sest veidi eksperimenteerides ja loovaid ideid rakendades võib igast lapsest saada täielik salatilemb!

Fiskarsi köögimeistrid on koondanud kuus järeleproovitud ideed, kuidas salati söömine laste jaoks atraktiivseks muuta.

Erinevad tekstuurid

Lapsesõbralik salat võiks sisaldada mitmesuguseid erineva tekstuuriga köögivilju, et söömine oleks mõnusalt meeleolukas. Kindlasti ei pea siinkohal piirduma vaid köögiviljadega – seemned, pähklid, juustutükid, leivakuubikud on kõik abiks, et salati söömisest saaks maitsev ja omaette põnev elamus. Uuri, mis lapsele meeldib ning sega meelepärased koostisosad tervisliku salatiga. 

Unusta taldrikud!

Serveerimiskauss või taldrik ei pea olema tavaline! Valmista minisalatid tühjade avokaado koorte sisse või serveeri salat pooliku arbuusi seest, keera lapse lemmiktoit salatilehte, kasuta leivaviilu taldrikuna või valmista tortillast kauss. Kunstniku andega vanemad võivad kaunite salatite nimel osta lillepoti, mida osavalt söödavaga täites saab imiteerida mulda ja selles kasvavaid taimi. Suvisel piknikul unusta ühekordsed taldrikud sootuks ja paki salat hoopis lõunakarpi, kus on võimalik nii kaste kui juurikad üksteisest eraldada. Lisaks säästad loodust ning saad karbi kodus puhtaks pesta ja järgmisel piknikul taaskasutada.  

Kujundid lisavad mängulisust

Puu- ja juurviljad ei pruugi laste jaoks alati olla kõige intrigeerivamad toidupalad, kuid lõigates neist suupäraseid ja põnevaid kujundeid, saab toit lihtsa vaevaga uue ja mängulisema hingamise. Lase fantaasial vabalt lennata ja lõika köögiviljad pulkadeks, ringideks, kolmnurkadeks või kasuta piparkoogivorme ja serveeri toit lillede, südamete ja taevatähtedena. Melonikulp aitab aga paljud juur- ja köögiviljad muuta lõbusateks pallideks. 

Isetegemine tekitab isu

Lase lapsel ise oma salat kokku panna! Aseta kaussidesse omavahel kokku sobivad koostisosad, mida laps võiks oma salatisse panna ja jälgi, milliseid valikuid ta teeb. Ise salatit meisterdades kohtuvad loovus ja isetegemise rõõm ning seda suurem on lapse huvi ka valmistatut maitsta.

Värvid-värvid-värvid!

Ei saa salata, et sarnaselt täiskasvanutega söövad ka lapsed esmalt silmadega. Ja neile meeldivad värvid! Tavapärase salati võib palju atraktiivsemaks muuta, kui köögi- ja puuviljadega vahvaid värvikombinatsioone moodustada. Lisa toidule särtsakaid granaatõunaseemned, kollaseid mangokuubikuid või plaani terve salat nii, et taldrikul kohtuksid vikerkaarevärvid.

Lisa salatile kastmeid

Muuda kuiv salatileht hea ja tervisliku kastmega tõeliseks maitseplahvatuseks, mis lapse koheselt salatiusku pöörab. Suvel eksperimenteeri metsa- ja aiamarjadega. Näiteks võib magus-hapu kastme tarvis segada värsked või külmutatud mustikad oliiviõli, mee ja valge veini äädikaga ning purustada saumiksriga. 

Kaheksa sookurepoega said külge uue põlvkonna GPS-GSM saatjad

Sel suvel said kaheksa noort sookurge Eesti Maaülikooli teadlaste abiga külge Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareidega varustatud satelliitsaatjad. Saatjad võimaldavad lisaks linnu asukohale määrata näiteks tema kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse- ja suuna ning õhutemperatuuri.

„Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändeökoloogiat ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi kohaselt on sookure primaarseks ning geneetiliselt kinnistunud ja instinktiivseks rändetungi suunaks lõuna, kuid tegelikkuses realiseeruv ränne sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Olulisimateks on sobivate toitumis- ja ööbimispaikade paiknemine ja mahutavus, ilmastik ning lindude omavahelised suhted,“ selgitas Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.

Ta lisas, et sookurgedele on omane dünaamiline rändeteede võrgustik, mis toimib läbi omavaheliste infokontaktide ja muutub nii liigisiseselt kui ka -väliselt elupaiga ja kliimamuutuste mõjul. „Meie senised uuringud näitavad, et Eestis pesitsevad sookured rändavad talvituma nii edelasse ehk Hispaaniasse, lõunasse ehk Põhja-Aafrikasse kui ka kagu suunas ehk Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse, mis viitab primaarsuuna mõjule. Samas on mitmed kured oma elu ajal kasutanud ka erinevaid rändeteid, mis omakorda kinnitab sookure rändekäitumise suurt mitmekesisust ja lindude kohanemisvõimet,“rääkis Leito.  

Sookure jalale paigaldatav saatja kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt erinevaid andmeid. Sama tüüpi saatjaga märgistati eelmise aasta suvel esmakordselt ka kuulus sookurg Ahja 5. 2013. aasta suvel märgistati sookurg Savimäe ja eelmisel suvel kured Mati ja Ivar – nemad said külge USA firma Microwave Telemetry, Inc. poolt valmistatud Solar Argos/GPS PTT-100 saatjad. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Hetkel on Leito sõnul elus üksteist Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookurge, kellest kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodumaal. Kurg Mati veedab suve kodusaarel Saaremaal, Ivar sünnikoha lähistel Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal, sünnikohast ligi 1500 km kaugusel.  

Sookurgede rännet on võimalik jälgida internetis:  http://birdmap.5dvision.ee/EN/. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui sookurgede sügisrände periood on alanud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD