Mais kogus maksu- ja tolliamet 604,8 miljonit eurot makse, mida oli 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. 2018. aasta riigieelarvest on viie kuuga täidetud 39,2 protsenti.

Käibemaksu tulu oli mais 205,3 miljonit eurot ning seda oli 11,1 protsenti enam kui 2017. aasta samal kuul. Maksutulud suurenesid oodatust enam eelkõige kiire tasumiste kasvu läbi ehitussektoris ning jaemüügis. Maksustatav käive kasvas peamistes tegevusvaldkondades kokku võrreldes eelmise aastaga ligi 7,1 protsenti. Käibemaksu tasumine on viimase kolme kuuga kasvanud enim ehituses ning mootorsõidukite müügis vastavalt 39,6 ja 10,9 protsenti, sealjuures ehitussektori kasv on mais kiirenenud, kuid mootorsõidukite müük aeglustunud. Ehituse kasv tuleneb peamiselt ehituspaigaldustööde mahu suurenemisest ning kiirest müügi kasvust elamute ja mitteeluhoonete ehituses. Mootorsõidukite käibemaksust laekuva tulu kasvu on taganud aktiivne sõiduautode müük ning samuti remonditeenuse müügi kasv käesoleva aasta esimestel kuudel. Mullusega võrreldes kasvas Eesti-siseste tehingute lisaväärtus ehk müügi ja ostu vahe suurenemine, mis viitab üldise majandusaktiivsuse jätkuvale kasvule.

Aktsiisitulu kokku tasuti mai eest kokku 76,1 miljonit eurot ehk 13,0 protsenti vähem kui 2017. aasta mais, samas viie kuu kokkuvõttes on aktsiise laekunud 8,2 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Mai aktsiisitulu võrdlusi mõjutavad erinevad varumised.

Kütuseaktsiisi tasuti mais 38,3 miljonit eurot, seda on 17,1 protsenti vähem kui mullu samal ajal, kuid viie kuu kokkuvõttes on kütuseaktsiisi laekunud 9,6 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Mai madalat tasumise taset mõjutasid aprillis enne 1. maid kehtima hakanud biokütuse lisamise nõude jõustumist soetatud varud. Bensiini deklareerimine jõudis mais normaaltasemeni, seega 2017. aasta detsembris soetatud varud hakkavad lõppema. Bensiini tarbimist vähendab täiendavalt bensiinimootoriga sõiduautode arvu langus ning bensiinimootorite järjest ökonoomsemaks muutumine.

Alkoholiaktsiisi tulu laekus mais 15,9 miljonit eurot ning tasumine oli 19,1 protsenti väiksem kui möödunud aastal samal kuul. Viie kuu kokkuvõttes laekus alkoholiaktsiisi 8,2 protsenti rohkem võrreldes eelmise aastaga. Viie kuuga on deklareeritud kanget alkoholi 2,8 protsenti rohkem kui möödunud aastal, kuid õlle kogus on 42,8 protsenti väiksem. Õlle madalam kogus tuleb eelmise aasta suvel toimunud aktsiisimäärade tõusust ning sellele eelnenud varumisest ning järgnenud piirikaubanduse kasvust. Suurem osa õlle ja veini varudest on maikuuks müüdud, kuid kange alkoholi varude müük veel kestab.

Tubakaaktsiisi tasuti mai eest 19,1 miljonit eurot ehk 1,7% rohkem kui möödunud aastal. 2017. aasta detsembris soetatud sigarettide varud on müüdud ning tubakaaktsiisi deklareerimine on saavutanud tarbimisele vastava taseme.

Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 0,52 protsendini SKPst ehk 129 miljoni euroni. Valitsussektori puudujääk tulenes nii keskvalitsuse kui ka sotsiaalkindlustusfondide eelarve puudujäägist. Keskvalitsuse eelarve puudujääk ulatus viie kuuga 287 miljoni euroni, millest 92 miljonit moodustasid Tagatisfondi hüvitised Versobanki klientidele. Versobanki mõju jääb ajutiseks, kuna likvideerimismenetluse raames hüvitatakse Tagatisfondile tehtud kulud. Sotsiaalkindlustusfondide puudujääk ulatus 12 miljoni euroni. Kohalike omavalitsuste koondeelarve oli mai lõpuks 170 miljoni euroga ülejäägis, mille üheks põhjuseks on kohalikele omavalitsustele suunatud tulumaksumäära tõstmine. Valitsussektori puudujääk on aasta alguses tavapärane ja seotud muuhulgas tulumaksutagastustega. Võrreldes möödunud aasta viie esimese kuuga oli sel aastal eelarvepositsioon Versobanka arvestamata 17 miljoni euro võrra parem.

Euroopa Keskpanga 2018. aasta esimese kvartali statistika kohaselt oli keskmine tarbimislaenu intress Eestis 13,19 protsenti, mis on 2,8 korda kulukam kui euroalas keskmiselt.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtlusõppejõu Elari Tamme sõnul on Eestis ja Lätis euroala ühed kõrgeimad väikelaenu intressid. “Kõik, kes on viimaste aastate jooksul kasvõi korra tarbimislaenu võtnud, maksavad pea kolm korda rohkem intressi, kui euroalal keskmiselt ja seitse korda enam kui näiteks Luksemburgis,” ütles Tamm. Analüüsides Euroopa Keskpanga ja eurot kasutavate riikide keskpankade kogutud andmeid viimase nelja aasta kohta, toob õppejõud välja, et keskmiselt on euroalal tarbimislaenude intressid olnud 4,66 ja 5,17 protsendi vahel.

"Kui Euroopas langes intress viimase kolme aastaga kümme protsenti, siis Eestis on see samal ajal isegi veidi tõusnud. Vahepeal oli Eesti keskmine intress ka alla kümne protsendi, nagu olekski normaalne, aga nüüd on taas tõusnud seletamatult kõrgeks," selgitas Tamm.

"Need on tegelikult jahmatavad andmed, et meil on ühisel Euroopa turul selline diskrimineerimine. Meenutab mõne aja tagust juhtumit, kus selgus, et Ida-Euroopas müüdav toidukraam on Lääne-Euroopa omast oluliselt kehvem. Siin on lugu veelgi jaburam - isegi Balti riikide vahel on erinevused meeletud," ütles Tamm ja lisas, et näiteks Leedus on intressid enam kui kaks korda Eestist soodsamad.

Õppejõu sõnul ei paista tegu olevat paratamatu olukorraga, vaid turutõrkega. "Tundub, et meil väikelaenude turg hästi ei toimi. Pakkujaid on vähe, suurpangad kontrollivad turgu ja konkurents leebe. Tarbimislaenu intresse mõjutavad mitmed tegurid – maailmamajanduse olukord, Euroopa Keskpanga otsused, rahatrükk jne. Kõige vahetumalt mõjutab seda aga pakkumise ja nõudluse turg riigis,” rääkis Tamm.

“Nii kannatabki Eesti laenuvõtja. Samal ajal on tegu selge ärivõimalusega – võimalik on pakkuda laenu konkurentidest märksa madalama, samas Euroopa keskmisest tasemest siiski kõrgema intressiga. On ka kuulda olnud, et turg tühja kohta ei salli ja uued pakkujad ongi varsti turule tulemas," ütles ekspert.

Mai lõpus teatas Briti finantsteenusettevõte Revolut Ltd, et taotleb Leedus pangalitsentsi, mille saamisel saab alustada tarbijakrediidi väljastamist kogu Euroopa Majandusalal, sealhulgas Eestis. Tollal teatas Revoluti äriarendusjuht Andrius Biceika, et eesmärk on pakkuda turul seni tegutsevatest pankadest ligi poole võrra madalamat intressimäära.

Brexit aitab kindlasti kaasa, et Briti ettevõtted otsivad omale mandril nišši. Kui näljased britid hakkavad mugavaks muutuvatelt rootslastelt ning ka kohalikelt kiirlaenukontoritelt Eestis turgu ära võtma, siis lõpuks võidab sellest Eesti tarbija," ütles Ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud.