Varasemalt Eesti dokumente tootnud ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu võib katkeda kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kaugteel pikendamise teenus, seetõttu soovitab politsei kolmeaastase kehtivusega digi-ID omanikel pikendada see enne 30. aprilli.   

Varasemalt Eesti ID-kaarti tootnud Trüb Baltic AS teavitas politsei- ja piirivalveametit, et lõpetab tänavu kevadel Eestis tegevuse. Selle tõttu võib katkeda digi-ID kehtivusaja pikendamise teenus, mis praegu lubab kolmeaastase kehtivusajaga kaarti kahe aasta võrra kaugteel pikendada.

Teenuse katkemine puudutab inimesi, kellel on kehtiv digi-ID, mis anti välja enne 2018. aasta 1. maid. Selle kaardi kehtivusaega saab praegu pikendada kahe aasta võrra kasutades DigiDoc4 haldusvahendit. Alates 1. maist 2018 välja antud kaartide kehtivusaeg on viis aastat ning nende kaartide kasutajaid muudatus ei puuduta. Samuti ei mõjuta teenuse katkemine muid ID-kaardiga seotud tegevusi. 

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhi Margit Ratniku sõnul on Trüb Baltic AS lepingujärgselt kohustatud digi-ID kehtivuse pikendamisega jätkama kuni kaartide aegumiseni. „Jätkame dokumenditootjaga läbirääkimisi, et kaugteel dokumendi kehtivuse pikendamine oleks võimalik ka edaspidi. Siiski soovitame inimestel, kes digi-IDd pikendada soovivad, teha see ära enne 30. aprilli,“ ütles Ratnik.

Kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kasutajaid on Eestis ja e-residentide seas praegu umbes 15 000. Kehtivusaega saab kaugteel pikendada alates 2018. aasta 1. novembrist.

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on ID-kaardiga sarnane kiipkaart, millega elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalset allkirja anda. Kaardil ei ole kasutaja fotot ning see ei saa kasutada isikut tõendava dokumendina füüsilises maailmas.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas vastas enne riigikogult valitsuse moodustamiseks volituste saamist kolm tundi ja 40 minutit saadikute küsimustele.

Riigikogu andis kolmapäeval ettearvatult Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele volituse valitsuse moodustamiseks. Enne hääletust vastas Ratas kolm tundi ja 40 minutit riigikogu liikmete küsimustele.

Igal saadikul on õigus küsida peaministrikandidaadilt kaks küsimust, kusjuures ühe küsimuse esitamise pikkus ei tohi ületada üht minutit. Ratasele esitasid küsimusi opositsioonipoliitikud.

Paljud Ratasele esitatud küsimused puudutasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) kaasamist valitsusse, samuti mitmete EKRE poliitikute väljaütlemisi nii vähemuste, meedia ja ametnike kohta. Paljud küsimused puudutasid väärtusi ja ühiskonna sidusust, EKRE 

Ratas ütles kolmapäeval riigikogu ees peaministrikandidaadina küsimustele vastates, et ta on valmis valitsusjuhina kandma vastutust ka kõigi teiste valitsusliikmete sõnavõttude eest ja seda ka kannab.