EESTI ELU
Eile kohtus kaitseminister Jüri Luik Londonis Suurbritannia kaitseministri Gavin Williamsoniga, kellega rääkis juulis toimuva NATO tippkohtumise, kahepoolse kaitsekoostöö ning üldise julgeolekuolukorra teemadel.
Kaitseministrid nõustusid, et Brüsseli tippkohtumisel on oluline transatlantilise ühtsuse ülekinnitamine ning liitlaste pühendumus saavutada kaks protsenti kaitsekulutustele, mis tervikuna suurendab Alliansi suutlikkust tänaste julgeolekuohtudega tegeleda.
Lisaks olid ministrid ühte meelt vajaduses tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut.
“Eesti ja Suurbritannia seisukohad on sarnased, et Alliansi heidutus- ja kaitsevõime usutavus sõltub vägede valmidusest ja nende kiirusest,” ütles kaitseminister Luik peale kohtumist. “Oluline on NATO operatsioonide juhtimisvõime ja vägede valmiduse parandamine ning kinnistamine läbi õppuste,” lisas Luik.
Jüri Luik tänas minister Williamsoni Suurbritannia juhtrolli eest eFP-s Eestis.
Ministrid rääkisid ka eFP tugevdamisest. Jüri Luik rõhutas kohtumisel, et eFP'd saab ja tuleb tugevdada kõikides domeenides – maal, merel, õhus ja ka küberdomeenis.
Eesti ja Suurbritannia kaitsekoostöö nii NATO-s kui ka mitmerahvuselistes kooslustes on tihe. Juuni alguses alustas Eesti jalaväerühm NATO Resolute Support missiooni raames Suurbritannia üksuse koosseisus Afganistanis, Kabulis. Lisaks tehakse koostööd mitmerahvuselises ühendekspeditsiooniväes (JEF) ning Prantsusmaa eestvedamisel Euroopa valmidusalgatuses.
Minister Luik kohtus eile ka Suurbritannia parlamendi kaitsekomisjoni esimehe dr Julian Lewisega ja teiste kaitsekomisjoni liikmetega ning rääkis mõttekoja Royal United Service Institute’s üldisest julgeolekuolukorrast ning lähenvast NATO tippkohtumisest.
Täna kirjutavad üheksa riigi kaitseministrid Londonis alla Ühendkuningriigi juhtitud ühendekspeditsiooniväe (JEF) koostööleppe. Leppe allkirjastavad Suurbritannia, Eesti, Taani, Läti, Hollandi, Leedu, Soome, Norra ja Rootsi kaitseministrid.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervishoiuteenuste dokumenteerimist käsitleva määruse, millega luuakse võimalus esitada edaspidi surmateatisi vaid elektroonselt. Lisaks täpsustatakse saatekirjade nõudeid, et lihtsustada üleminekut digisaatekirjadele.
Üleminekul elektroonilistele surmateatistele ei pea inimene oma lähedase surma registreerimiseks minema edaspidi enam kohalikku omavalitsusse kohale. Tervishoiutöötaja või kohtuarstliku ekspertiisi läbiviija koostab tervise infosüsteemis surma kohta elektroonse dokumendi ning esitab selle nii rahvastikuregistrisse kui surma põhjuste registrisse. Eelnõu näeb ette, et kohalik omavalitsus ei pea tulevikus enam surmade andmeid rahvastikuregistrile eraldi esitama, vaid need jõuavad sinna automaatselt, koheselt pärast surma fakti tuvastamist. Surma põhjuste registrisse jõuab info surma fakti ja põhjuste kohta 24 tunni jooksul pärast nende andmete kinnitamist.
Lisaks kaasajastatakse eelnõuga saatekirjade koostamise, kasutamise ja säilitamise nõudeid, täpsustatakse andmeid, mis on saatekirjal kohustuslikud ning erandjuhud, mil on põhjendatud digisaatekirja asendamine pabersaatekirjaga. Muudatusena kehtestatakse perearstikeskuste ja raviasutuste kohustus säilitada digisaatekirja oma infosüsteemis 5 aastat.
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Eesti Haigekassale, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Hooldusravi Osutajate Ühendusele, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Patsientide Liidule, Eesti Laborimeditsiini Ühingule ja Eesti Patoloogide Seltsile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile.
Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras. Surmateatiste digitaliseerimiseks näeb määruse eelnõu ette üleminekuaja kuni 2019. aasta 1. juulini. Seni on võimalik esitada surmateatisi ka paberkandjal.
- PRIAst saab taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust
- Leedulased ostavad naaberriigist toitu, eestlased alkoholi
- Inimesed vigastavad end kõige enam kodus olles
- Apteeker soovitab, kuidas end päikese eest kaitsta!
- Varstu kooli direktor vabastati ametikohalt
- PILTUUDIS: President Kaljulaid kohtus Rumeenia peaministriga
- Batuut tagahoovis – pluss või miinus?
- Pea igal teisel eestlasel tuleb suvel ära teha ka puhkava kolleegi töö
- Lastearst: vastutus laste ülekaalulisuse osas lasub paljuski lapsevanematel
- President Kaljulaid: võrdne ligipääs tervishoiule loob võrdsema ühiskonna
- Äike tulekul – kaitse kodutehnikat ja väldi üleujutusi
- Maasikate müüjal on kohustus tõendada marjade päritolu
- Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem
- Kersti Kaljulaid võõrustas vähiravifondi vabatahtlikke
- Võru skatepark valiti 2017. aasta parimaks kommunaalrajatiseks
- Korruptsioon ja pettused on Eestis laialt levinud
- Politsei- ja Piirivalveameti kampaania kutsub inimesi üles lähisuhtevägivalda märgates sekkuma
- Mängutubade peamine oht on amortiseerumine
- Kuus soovitust, mida seikluspargis tähele panna
- Üle tuhande noore kandideeris Maximasse suveks tööle
- Kui suurt palka tuleb teenida, et kuuluda Eestis rikkaima 10% sekka?
- Tööinspektsioon alustab lastekaitsepäeval alaealiste töötingimuste kontrollimist
- 5 soovitust, kuidas muuta oma toidulaud tervislikumaks
- Pooled eestimaalased säästavad puhkuse jaoks mitu kuud
- Nippe õhkbatuutide ohutuks kasutamiseks
- Lugupeetud AS Võru Teataja teenuste kasutaja
- Eestlased ei tunne endiselt huvi oma pensioni suuruse vastu, kuid koguvad aina aktiivsemalt
- 4000 inimest on teavitanud PPA-d soovist saada uus ID-kaart garantiikorras
- Ka laadal kaubeldes tuleb tagada korrektne hinnateave ja tarbija õigused
- Sorteerimissüsteemidest Võru linna avalikel üritustel
- Aasta parim noortalunik on Meelis Lindret
- President Kaljulaid: oleme Kreekaga solidaarsed rändega seotud väljakutsete lahendamisel
- Mikser ÜROs: rahvusvaheline õigus peab olema nurgakiviks rahu ja julgeoleku tagamisel
- Äikese hind: tuhanded läbipõlenud seadmed ja sajad tuhanded kulutatud eurod
- Luhamaa piiripunktis katsetatakse automatiseeritud piiriületust
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Nipid, mis tagavad kadestamisväärse tomatisaagi">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kuigi Eestimaa suvi on lühike ja viljade saagikus sõltub suuresti ilmataadi lahkusest, on just tomatisaagi suuruse ja kvaliteedi mõjutamine rohenäpu enda võimuses.
Kasvuhoone troopilisi temperatuure nautivad tomatitaimed on praeguseks tugevaks ja pikaks sirgunud, õrnad kollased õied on puhkenud ning paljusid taimi ehivad juba ka väikesed rohelised viljad. Fiskarsi aiatargad jagavad lihtsaid nippe, mis aitavad alanud tomatihooajal saaki veelgi suurendada.