Kõikidest reisikindlustuse ostnud inimestest peab vaid 37% oluliseks ka oma kaasavõetud esemete kindlustamist, selgub ERGO kindlustusseltsi statistikast. Aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70 000 euro ulatuses.

“Viimase nelja aasta jooksul ei ole olulist muutust selles, kui paljud inimesed endale reisides pagasikindlustuse valivad. Seda näitajat võib muidugi mõjutada asjaolu, et kodukindlustuse omanikel on kaasaskantav vara juba niikuinii kindlustatud,” ütles ERGO kindlustuse riskijuht Annika Mällo.

Statistika kohaselt on viiendik kõigist reisikindlustuse kahjudest seotud pagasiga, esikohal on tervise ja reisitõrke kahjud. “Pagasiga seotud kahjujuhtumid jagunevad omakorda peamiselt kolmeks: enam kui pooled juhtumitest on seotud pagasi kahjustumisega, järgnevad hilinemisest tingitud kahjud ning vähem on vargusi,” lisas Mällo.

Kindlustusseltsi riskijuht soovitab kindlasti tutvuda ka kindlustusseltsi reeglitega selles osas, mida pagasikindlustusega kaetakse ja mida mitte. Näiteks ei kata kindlustus ära antavas pagasis viga saanud elektroonikaseadmeid, mistõttu tasub sülearvutid, kaamerad ja muud elektroonikat hoida reisides käsipagasis.

Kuigi aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70 000 euro ulatuses, siis keskmine pagasiga seotud kahju jääb alla 200 euro. Pagasikindlustus hõlmab pagasi hilinemist reisi siht- või ümberistumiskohta, selle vargust või röövi, kaotsiminekut või kahjustumist transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all oleku ajal.

2015. aastal kaotas Eesti rahvastik 421 343 eluaastat, mis on 15% võrra vähem kui 2013. aastal, selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) täna avaldatud statistikast.

Tervisekaotus on viimase kahe aasta jooksul tõusnud vaid kasvajate haigusrühmas. Naiste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad jäänud samaks. Meeste hulgas on kasvajate tõttu kaotatud eluaastad tõusnud 6%. Teistes haigusrühmades on tervisekaotus vähenenud.

Tervisekaotuse peamisteks põhjusteks meeste hulgas on endiselt vereringeelundite haigused (35%), kasvajad (20%) ning vigastused ja mürgistused (11%). Naiste seas on peamisteks tervisekaotuse põhjusteks vereringeelundite haigused (41%) , kasvajad (19%) ning lihasluukonna ja sidekoehaigused (7%).

Suurim kaotatud eluaastate arv 1000 maakonna elaniku kohta on Ida-Viru, Võru ja Jõgeva maakonnas. Kõige vähem on surmade ja haiguste ning vigastuste tõttu kaotatud eluaastaid Saare, Rapla ja Harju maakonnas.

Tervisekaotus kirjeldab lõhet rahvastiku parima võimaliku ja tegeliku terviseseisundi vahel. Tervisekaotus jaguneb haiguskaotuseks ja suremuskaotuseks. Haigestumuse andmed pärinevad Eesti Haigekassa raviarvetelt ning suremuse andmed Eesti surma põhjuste registrist. Arvutuste aluseks on Eesti elanike andmed. Tervisekaotus, haiguskaotus ja suremuskaotus esitatakse nii absoluutarvuna (eluaastad) kui suhtarvuna 1000 elaniku kohta.

Vaata lähemalt TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasist: ANDMEBAAS