EESTI ELU

Jõulukinke e-poest ostes tuleb arvestada piisava ajavaruga

Tarbijakaitseamet pöörab tarbijate tähelepanu, et mis iganes ostu e-poest sooritades tuleb alati vaadata kauba lubatavat tarneaega ning soovitab ettevõtjatel hoiduda ebareaalsetest tähtaegadest. Need soovitused on eriti aktuaalsed jõulukinkide planeerimisel, sest võimalike tõrgete puhul ei pruugi soovitud kink õigeaegselt kingikotti jõuda.

Kui kaup hilineb, siis on kauplejal õigus anda uus mõistlik tähtaeg, mil kaup tarbijani jõuab. Aga kui ka see aeg on möödas ning tarbija ei soovi enam tellitud toodet põhjusel, et toote tarneaeg on veninud nii pikaks, et on kaotanud huvi asja saamise vastu, on tarbijal õigus esitada taganemisavaldus ja nõuda kauplejalt toote eest tasutud raha tagasi. Kaupleja peab tagastama tarbijale, kes pole kaupa saanud, raha 14 päeva jooksul. Ebaselgus tarneaegade osas on ka üheks tarbijakaebuste põhjuseks, sest ei ole harvad olukorrad, kus tarbija pannakse põhjendamatult ja teadmata ajaks kaupa ootama. Aus kaupleja ei anna tarbijale katteta lubadusi ning teeb endast kõik, et väljalubatud tähtajad oleksid reaalsed ja mõistlikud.

Tarbijakaitseamet toob tarbijatele teadmiseks veel välja, et krediitkaardiga tasudes on suurem võimalus tasutud ostusumma tagasi saada juhul, kui ettevõte kaupa ei tarni ning nii öelda ära kaob. Sellisel juhul tuleb tasutud summa tagasi saamiseks pöörduda krediitkaardi väljastanud panga poole.

Üldreegel on, et probleemide puhul on esmalt nõutav, et kaupleja ja tarbija saaksid omavahel sobivale lahendusele. Kui tarbija esitab kauplejale pretensiooni, siis on kauplejal kohustus sellele vastata 15 päeva jooksul. Kui omavahel lahendust ei leita või see tarbijat ei rahulda, siis on tarbijal õigus pöörduda asja kohtuväliseks lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole või kohtusse.

Küünla põletamisel pea meeles kahe sentimeetri reeglit

Võrumaa Teataja

Detsember on ukse ees ja juba esimesel advendil süüdatakse paljudes kodudes küünlad. Kardinatele ja jõulukaunistustele liiga lähedale paigutatud küünlad ning järelevalveta jäetud lahtine tuli põhjustavad igal aastal tulekahjusid. If Kindlustus annab oma kahjustatistikast lähtuvalt mõned nõuanded, kuidas küünlaid ohutult põletada.
 
If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhi Taavi Kiibuse sõnul loovad küünlad pimedal ajal hubast meeleolu ja käivad detsembris ikka jõuluootuse juurde. „Järelevalveta jäetud lahtine tuli põhjustab aga Eesti kodudes enim tulekahjusid ja paraku toovad igal aastal detsembris küünlaleegid kaasa ka tulekahjusid. Tihti põhjustab põlengu küünla lõpuni põlemine, sest küünlarasva sisse vajunud taht võib tegelikult edasi hõõguda,“ ütles Taavi Kiibus.
 
If Kindlustuses on viimaste aastate jõulukuudel registreeritud kahjusid, kus aknalaual põlenud küünlad on süüdanud aknalaudu, aknaraame, kaminapealseid ning põhjustanud kodudes põlenguid ja tahmakahjustusi.


 
„Seega on hea meelde jätta n-ö 2 cm reegel, et ohutuse tagamiseks tuleks küünlad kustutada siis, kui veel kaks sentimeetrit küünlast on põlemata ja seda reeglit tuleks järgida ka õues süüdatud küünalde puhul,“ lisas Kiibus.
  
2016. aastal registreeriti If Kindlustuses kokku 159 tulekahju, mille kahjuhüvitised ulatuvad 4,9 miljoni euroni.
 
If Kindlustuse seitse soovitust küünalde ohutuks põletamiseks:
 
1.  Aseta küünal alati kindlale ja mittepõlevale alusele. Klaasist ja kivist alused on sobivaimad.

2.  Küünalt süüdates eemalda ohutuse mõttes rosetid ja muud kaunistused, mis on kergesti süttivad.

3.  Ära jäta põlevat küünalt ega muud tuleohuallikat kunagi täiskasvanu järelevalveta.

4.  Jälgi, et lapsed ja lemmikloomad ei saaks küünalt mänguhoos pikali lükata.

5.  Küünalt kustutades veendu, et leek on ka päriselt kustunud. Suuremat tüüpi küünalde puhul võib ekslikult tunduda, et leek on kustunud, sest taht on küünlarasva sisse vajunud.

6.  Pea meeles 2 cm reeglit: ära põleta küünalt lõpuni ja ohutuse tagamiseks kustuta see, kui veel 2 cm on põlemata. Sama tuleb meeles pidada ka õueküünalde puhul.

7.  Paiguta koju töökorras suitsuandurid ning kindlusta oma kodu ja kodune vara. Pea meeles sõlmida ka vastutuskindlustus, sest tulekahju korral võivad kahjustusi saada ka naaberkorterid ja need tagasinõuded võivad olla üsna suured.

Veerand Eesti noortest saadab endast alastipilte

Pilt on illustratiivne  FOTO: Pixabay

Küsitlusfirma Norstat oktoobris läbiviidud küsitlusest selgub, et Eesti noored elavad internetis vilgast elu – saadavad agaralt alastipilte, kasutavad kohtingurakendusi ning postitavad või helistavad piduse peaga ja pärast kahetsevad.

Küsitluse kohaselt on eagruppidest kõige enam saatnud alastipilte 16–24-aastased noored – 26 protsenti. 25–34-aastastest on seda teinud 12 protsenti. Suurema tõenäosusega saadavad endast isiklikke pilte vene keelt kõnelevad noored ning naised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul tasub privaatseid sõnumeid saates säilitada kriitikameel. “Kui suhe peaks inetult lõppema, siis võib sellisest materjalist saada kergelt kättemaksu või väljapressimise vahend,” ütles Seliov ja soovitas kindlasti mitte saata pilte näiteks internetituttavale, keda hästi ei tunta.

“Privaatsete piltide ja sõnumite saatmiseks on tegelikult ka äpid, mis turvalisust tõstavad, näiteks Confide. Läbi äpi saadetud sõnumid on krüpteeritud, neid ei saa edasi saata ega salvestada ning need kustuvad peale lugemist,” rääkis Seliov.

Eksperdi sõnul on teine suur andmelekke oht häkkeri ohvriks langemine või telefoni kaotamine. “Uuringust selgub, et 38 protsenti inimestest ei lukusta isegi oma telefoni ekraani ning seadme kaotuse puhul näevad kõik selle sisu,” hoiatas Seliov.

Oluline nutiseadmetega seotud riskikäitumine on ka ebakainena tehtud telefonikõned või saadetud sõnumid ja sotsiaalmeedia postitused. Kuni 24-aastastest noortest on helistanud või saatnud sõnumeid ja pärast kahetsenud 35 protsenti ning 25–34-aastastest tervelt 44 protsenti.

Seliovi sõnul võivad internetti postitatud pildid või kommentaarid sinna aastateks ringlema jääda. “Kõige kindlam on pidusena postitusi mitte teha, aga kel selleks soodumus, siis on ka alkolukuna toimivad äpid. Näiteks Drunk Lock ja Drunk Mode võimaldavad sõnumite saatmise kindlaks perioodiks kinni keerata,” ütles Seliov.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuringust selgub, et 31 protsenti 16–24 ning ka 25–34-aastastest on kasutanud kaaslase leidmiseks kohtinguäppe. 36 protsenti 16–24-aastastest on oma kaaslase jätnud maha telefonikõne või sõnumi teel. 25–34-aastastest oli seda teinud 26 protsenti.

Tele2 tellitud tarbijakäitumise uuring viidi läbi interneti teel ning küsitlus toimus 2017. aasta oktoobris. Küsitluses osales kokku 500 internetikasutajat, kelle vanus oli vähemalt 16 eluaastat.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD