Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul jälgivad erinevad ettevõtted igapäevaselt kõiki meie toiminguid internetis ja levinud linnalegend vastab tõesti tõele – võõrad saavad salaja käivitada viirusega nakatatud arvuti või nutiseadme veebikaamera ning meie järgi otseselt luurata.

Katrin Aroni sõnul on inimeste internetitegevuse kohta nii-öelda “toimikud” ning peamiselt kasutatakse seda kas paremate ja personaalsemate teenuste või reklaami pakkumiseks. “Suunatud reklaam ongi see, mille järgi kasutaja saab kõige lihtsamalt aru, et tema liikumist veebis jälgitakse,” ütles Aron.

“Teine lihtne näide kasutaja tegevuse jälgimise kohta internetis on erinevate veebisaitide omavaheline koostöö. Näiteks kui otsid midagi Amazonist, siis võid kindel olla, et saad kohe sama tüüpi reklaami ka Facebookist,” lisas Aron.

“Google ja sotsiaalmeedia teavad iga meie liigutust ja oskavad prognoosida palju rohkem, kui me ise arvame. Näiteks eelmist, praegust ja ehk ka tulevast elukaaslast, seksuaalset orientatsiooni, tuju, hobisid, tarbimiseelistusi ja krediitkaardi andmeid,” ütles Aron.

Aroni sõnul kasutavad inimesed privaatsuse hoidmiseks tihti veebilehitseja salastatud režiimi, mis ideaalis tähendab, et kasutuse infot ei salvestata, kuid see pole lõpuni kindel. “Üldjuhul seostatakse andmed ja muu teave inimesega IP-aadresside abil. Kui kasutada spetsiaalset programmi, näiteks Hot Spot Shield, mis peidab IP-aadressi, siis on meid palju raskem jälitada,” ütles Aron.

“Samuti ei tasu hoida suhtlusmeedia kontosid pidevalt sisselogituna, sest see võimaldab sotsiaalmeedia ettevõttel ka inimese muid veebitegevusi jälgida,” lisas Aron.

Spetsialisti sõnul pole Google’i või Facebooki “toimik” kaugeltki nii suur turvaoht kui küberkurjategijate tegevus. “Kui arvuti, nutiteler või veebikaamera on nakatatud pahavaraga, siis on võimalik selle kaudu inimesi jälgida või pealt kuulata. Kõige lihtsam ennetustegevus on kaamerasilm lihtsalt kinni katta,” ütles Aron.

“Kel kahtlus, see saab paari klikiga selgitada välja, milline sideliiklus arvutist välja läheb ning vaadata parasjagu töösolevaid rakendusi ning niimoodi leida ründvarale viitavaid peitrakendusi,” lisas ta.

Oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt on 18 protsenti eestlastest oma kaaslase telefonis nuhkinud. Peale koduste spioonide mõtlevad internetis liikuvad pahalased andmetele ligipääsemiseks välja järjest nutikamaid skeeme. Kuidas saada teada, kas võõrad silmad käivad Sinu kontodel?

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul saab kõige lihtsamini kontrollida, kas inimese kontode andmed on lekkinud veebilehelt „Have I Been Pwned?“

“Samuti tasub aeg-ajalt kontrollida, kes ja millisest arvutist sinu kontol käib. Nii, nagu laseme korrapäraselt hooldada oma autot, koristame kodu või käime arsti juures, nõnda tuleks tähelepanu pöörata ka oma küberhügieenile,” ütles Aron ja tõi välja kuus võimalust oma privaatsuse kaitsmiseks.

Vaheta kord kuus paroole.Kui mõne olulisema konto kasutajanimi ja parool peaksid lekkima, siis võid jääda ilma nii oma rahast kui isiklikest materjalidest. Kui paroolide meelespidamine tundub keeruline, siison olemas paroolihaldamise tarkvarad nagu LastPass ja KeePass. Need lahendused aitavad turvalisi paroole regulaarselt luua ja meeles pidada.

Kontrollige kontol ja seadmes toimuvat.Facebookil, Twitteril ja Google’il on võimalused hiljutiste kontoga seotud toimingute kontrollimiseks. Turvaseadete alt näeb loetelu viimastest sisselogimiskordadest ja seadmetest, millega kontole on sisenetud. Lisaks näete, millistel rakendustel on õigus teie konto infot kasutada ning neid õigusi saab ka piirata. Üldjuhul võimaldavad sotsiaalmeediakontod tellida SMSi või e-posti teel hoiatusteateid, kui keegi tundmatu proovib teie kontole siseneda või kui sisselogimiseks kasutatakse uut seadet.

Kontrollige salvestatud rakenduste õigusi.Nii Google Play kui ka App Store’i rakendusepoes on välja toodud, millisele infole äpp ligipääsu küsib. Tasub olla tähelepanelik, kui näiteks taskulambi-rakendus küsib ligipääsu teie kontaktidele, sest aeg-ajalt satub rakendusepoodi ka nuhkvaraäppe. Eriti hoolikas tuleb olla kolmandate tootjate rakendustega, mis ei ole saadaval ametlikes rakendusepoodides. Androidi seadmes tuleb rakenduste õiguste nägemiseks avada menüüst Settings (Seaded)® Apps (Rakendused) ja  seejärel valida soovitud rakendus ja Permissions (Load). iOSi puhul Settings ® Privacy, kust saab kontrollida igale rakendusele antud õigusi.

Veendu, mis programmid arvutis jooksevad.Kindlasti tasub arvutisse tarkvara laadides ja installeerides olla ettevaatlik. Aeg-ajalt peaks kontrollima, mis programmid arvutis taustal töötavad ja vaadata ka üle veebilehitseja laiendid. Loetelu parajasti aktiivsetest programmidest leiab Windowsi operatsioonisüsteemis Task Manageris ja Apple seadete puhul Activity Monitoris. Kui töötav rakendus on tundmatu, tasuks selle kohta teha veebiotsinguga kiire taustakontroll. Sarnaselt tuleks toimida ka kõigi veebilehitseja lisamoodulite ja lisanditega, mille installimist te kas ei mäleta või enam ei vaja. Näiteks Facebooki erinevad testid või aktiivsusäpid.

Tee ära tarkvarauuendused.Veendu, et automaatsed uuendused on sisse lülitatud nii operatsioonisüsteemil kui ka rakendustel. Tähelepanuta ei tasuks jätta ka kodust ruuterit, kuna see on esimene filter, mis kaitseb viiruste ja pahalaste eest.

Kontrolli, kes on Sinu WiFi-ga ühendatud. Veebiühenduste jälgimine on lihtne ja ühendatud seadmete loetelu vaatamiseks tuleb sisse logida oma ruuteri seadistusse. Aeg-ajalt tasub muuta ka WiFi parooli (sealhulgas ka vaikimisi kehtivat ruuterisse sisselogimise administraatori salasõna). Hotellides või kohvikutes võiks avatud WiFi asemel kasutada VPN-ühendust või mobiilset internetti.