EESTI ELU

Tarbijaid peibutatakse imetooteid ostma

Pilt on illustratiivne FOTO: pixabay

Internetipoodidest võib igaüks tellida tooteid, mis lubavad imelist tervenemist, mille tegelik mõju on teadmata ja ravivate väidete kasutamine on keelatud. Isegi kui tarbija on võtnud riski ja otsustanud mõnd taolist imetoodet proovida, siis on tihti probleeme kauba kättesaamisega ja ka raha tagasi saamisega, sest nõuet polegi võimalik esitada kusagile.

E-poodide kasutamise laialdase levikuga on sagenenud juhtumid, mil tarbija tellib endale tundmatu toote, mis lubab imelisi tulemusi alates salenemisest lõpetades närvirakkude kasvatamiseni, arvestamata kas toodet üldse müüa võib. Tihti tekitab tarbija jaoks usaldusväärsust e-poe eestikeelne veebilehekülg, millest tulenevalt eeldatakse, et tegemist on Eesti kauplejaga. Tarbijakaitseameti poole pöörduvad tarbijad siis, kui kauba eest on raha makstud, aga toode kuidagi kohale ei jõua ning siis avastatakse, et tegelikult ei leidugi kaupleja kontakte, kuhu oma pretensioon esitada.

Suured lubadused pea kõikide haiguste raviks

Näiteks reklaamitakse seespidiseks kasutamiseks mõeldud ainet, mis kasvatab närvirakke ning toodet, mis lubab kasutajal saleneda ülikiirelt, sealjuures toitumist korrigeerimata. Müügil on ka väidetavalt imeliselt ravivad plaastrid meestehaiguste korral ning naistehaiguste puhul on ka olemas ravitooteid. Plaastreid lubatakse kasutada nii suhkruhaiguse korral kui ka hemorroidide leevendamiseks. Imelised ninakorrigeerijate abil lubatakse, et nina saab sirgeks ilma iluoperatsioonita. Need on vaid mõned näited taolistest imetoodetest ja nende ravimile omastest väidest, millega tarbijakaitseamet oma töös kokku puutub. 

Enne müügitehingu sooritamist tuleb tarbijail veenduda, kas tead kellega on ta lepingut sõlmimas. Aus kaupleja ei varja oma kontaktandmeid või ärinime. Tarbijakaitseamet saab teha järelevalvet kauplejate suhtes, kes on registreeritud Eestis ning amet saab aidata ka olukorras, kus tegu on Euroopa Liidus asuva ettevõtjaga. Sellisel juhul edastatakse pöördumine EL Tarbija nõustamiskeskuse kaudu vastavale liikmesriigile.

Kuidas ära tunda petturlikku imetoote lehekülge?

Taolistel lehekülgedel on neli enimlevinud tunnust, mille järgi võib arvata, et tõenäoliselt müüakse ebaausat kauplemisvõtet kasutades imetooteid. 

  • Tootereklaam ilmus tarbija arvutiekraanile läbi interneti hüpikakna või Google otsingus reklaamtekstina ning kaupleja isiku tuvastamine on keeruline.
  • Toodet soovitavad paljud „arstid“ ja „toote kasutajad“, kuid nime järgi otsides sellist isikut ei ole või hullemal juhul on pildil keegi teine, sellistel juhtudel on tegemist ka isikuandmete väärkasutamisega.
  • Leheküljelt saab tellida vaid just nüüd ja praegu täites vastava tellimusvormi, pärast mida võetakse ühendust telefoninumbril. Üldjuhul sellele numbrile tagasi helistades enam ei vastata.
  • Müüdava toodetega väidetavalt ravitakse täielikult haigusi, millele traditsiooniline meditsiin ei ole veel vastuseid leidnud või väidetakse olevat tegemist tootega, mis on veel parem, kui legaalne ravim.

Tarbijakaitseamet on oma kampaania „Alati ei saa Tarbijakaitseamet Sind aidata. Tunne oma kohustusi!“ veebilehele https://ostatargalt.ee/tarbi-targalt/ koondanud rohkem nippe ja nõuandeid, millele peaks tarbija otsuseid ja tehinguid tehes tähelepanu pöörama.

Tasakaaluliikuritega juhtunud õnnetuste arv kasvab

Võrumaa Teataja

Viimasel ajal on eriti laste hulgas populaarsust kogunud akudel töötavad tasakaaluliikurid. Tasakaalusõiduki ostmisel ja kasutamisel tuleb meeles pidada, et tegemist ei ole mänguasja, vaid sõiduvahendiga, mille maksimaalne sõidukiirus on 15 km/h. Kui mullu teatati If Kindlustusele kolmest tasakaalulauaga toimunud õnnetusest, siis selle aasta mais on Ifis registreeritud juba kaks õnnetust tasakaaluliikuriga, millelt kukkudes on sõitja väga tõsiselt viga saanud.

If Kindlustuse isikukahjude grupijuhi Kadri Puna sõnul on tasakaaluliikuri kasutamine veel uus ja põnev harrastussport, kuid kuna liikuri kasutamisel ei ole vanusepiirangut, tuleb lapsevanematel suhtuda täie tõsidusega laste ja teiste liiklejate ohutuse tagamisse.

„Ifi statistika järgi kasvavad igal suvel märgatavalt õnnetusjuhtumi kahjud, millest paljud on seotud laste harrastusspordiga. Enim satuvad õnnetustesse kooliealised lapsed ning lisaks luumurdudele on kukkudes eriti ohtlikud peatraumad,“ ütles Kadri Puna.

Enne liikuriga sõitmist avalikes kohtades peaks selged olema pidurdamine, manööverdamine ja liikluseeskirjad. Sõitmisega harjutamist võiks alustada rahulikumas paigas. Tänavatel, kus on ka teisi liiklejaid, tuleb keskenduda ümbritsevale. Juhime tähelepanu, et Liikluseeskirjade kohaselt (LE § 31) peab tasakaaluliikuriga sõitmisel alla 16-aastane juht kandma kiivrit.

„Tasakaaluliikuriga ohutu sõidu reeglid on samad nagu rulluisutamisel, jalgratta või tõukerattaga liiklemisel: sõida ettevaatlikult, ole tähelepanelik ümbritseva suhtes ja järgi liikluseeskirju. Kindlustatud lapse kaitseks on õnnetusest põhjustatud vigastuse korral ühekordne hüvitis ehk valuraha,” lisas Puna.

Samuti võib juhtuda, et tasakaalulaual liikleja põhjustab kahju kolmandatele isikutele, näiteks kokku põrgates jalakäijaga või mõlkides pargitud sõidukit. Sellisel juhul tuleb kahju korvata selle tekitajal või tema seaduslikul esindajal.

If juhib tähelepanu, et tasakaaluliikurite kasutamisega kaasneb ka tulekahjurisk, sest alates liikurite turule tulekust 2015. aastal on maailmas sadu juhtumeid, kus liikuri akud on süttinud, põhjustades ulatuslikke varakahjusid ning ka isikukahjusid. Suurem osa tulekahjudest on alguse saanud liikurite valest laadimisest. Rootsis on osa tasakaaluliikureid ohutuse eesmärgil keelustatud, kuna on viimase aasta jooksul põhjustanud ligi 50 tulekahju. Tasakaaluliikurit ostes tuleb kindlasti veenduda, et selles kasutatakse vaid tootja poolt heaks kiidetud akusid ja akudele vastavat laadijat. Samuti ei tohi akut jätta ilma järelevalveta terveks ööks laadima.

Ifi soovitused, kuidas tasakaaluliikuriga ohutult sõita:

1. Korraliku turvavarustuse kasutamine on liikuriga sõites kõige tähtsam. Kasuta kiivrit, põlve-, randme- ja küünarnukikaitsmeid. Need vähendavad peapõrutuste, luumurdude ja muude kukkumisest tingitud vigastuste teket.

2. Väldi tiheda liiklusega teede läheduses sõitmist, et mitte sattuda liiklusõnnetustesse.

3. Tasakaaluliikuri kasutamisel ole tähelepanelik, keskendu vaid sõitmisele ja end ümbritsevale. Ära kuula samal ajal kõrvaklappidest muusikat ega kasuta mobiiltelefoni.

4. Astu liikurile kindlalt peale ja seisa keskel nii, et keharaskus oleks võrdselt mõlemale jalale jaotatud.

5. Sõites vaata ettepoole, sest pilku alla pöörates kaob tasakaal ja on kergem kukkuda.

6. Maha tulemiseks astu tahapoole. Ette astudes kaob liikuri üle kontroll ja kukkumine on peaaegu vältimatu.

Kes katab kortermaja põlengus tekkivad kahjud?

FOTO: VT

If Kindlustus tuletab meelde, et kortermajas toimuva tulekahju korral sõltub kahjustada saanud korteri taastamine sellest, kas korterid on kindlustatud või mitte. Kui põlengus kahjustada saava korteri omanikul on sõlmitud kodukindlustus, siis hüvitab tekkinud kahjud kindlustusselts. Kui korterites olev kodune vara, tehnika ja isiklikud asjad on kindlustamata, ei korva tulekahju korral neid ka kindlustus ning omanikul tuleb endal leida rahalised vahendid kodu remondiks.

VIDEO: Laupäevane tulekahju Mustamäe kortermajas tuletab meelde, kui suurt tähtsust omab kodukindlustus ning vajadust kindlustada ka oma kodu ja kodust vara, valida vastutuskindlustus ja õiged kindlustussummad.

If Kindlustuse varakahjude grupijuhi Piret Jõhviku sõnul ei hüüa õnnetus tulles ning kellegi kodu pole ootamatu õnnetuse eest kaitstud .

„Kortermajades naabreid valida ei saa, aga oma kodu ja vara saab igaüks ise kaitsta, kui see kindlustada. Kui ühest korterist saab alguse tulekahju, mis tekitab kahju naaberkorteritele, siis vastutab tulekahju põhjustanud korteriomanik naabritele tekkinud tule-, tahma- ja veekahjude korvamise eest. Seetõttu on oluline, et lisaks kodukindlustusele oleks valitud korteriomaniku vastutuskindlustus, mis katabki kolmandatele isikutele tekitatud ootamatud kahjud. Sõltuvalt tulekahju ulatusest, võib kahju ulatuda mitmekümne tuhande euroni, mida vastutuskindlustus aitab süüdlasel katta. Oluline, et ka kindlustussumma oleks valitud piisavalt suur, sest näiteks 10 000 euro suurune kindlustuskaitse ei pruugi olla piisav, kui suurema õnnetuse läbi saab mitu naaberkorterit kahjustada,“ lisas Piret Jõhvik.

Kui korter, kust tulekahju alguse saab, on kindlustatud, siis hüvitab hävinud korteri kahjud kodukindlustus ning vastutuskindlustuse olemasolul korvab kindlustus ka tekkinud varakahjud naabritele.

Kui tulekahju põhjustanud korter on kindlustamata, siis lisaks sellele, et tuleb leida rahalised vahendid oma hävinud kodu ja vara taastamiseks, on korteriomanik vastutav ka naaberkorteritele tekitatud kahju eest.

Ka korteriühistutel tuleb mõelda, kuidas vältida tulekahjude korral suuri väljaminekuid ja riskide maandamiseks on ühistul võimalus kogu korterelamu kindlustada. Kui kortermaja põlengus saavad tahma- ja veekahjustusi majaseinad, trepikojad, välisuksed, jne ehk maja osad, mis kuuluvad korteriomanike ühisomandisse, siis Korteriomanike kaasomandi kindlustuse puudumisel peab tekkinud kahjud katma ühistu oma liikmetelt kogutud remondifondi kaudu.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD