EESTI ELU

Mobiilioperaator hoiatab: vargad jahivad praegu kalleid Samsungeid

FOTO: Pixabay

Tele2 statistika näitab, et telefonivarguste arv suvel kahekordistub. Statistika kohaselt moodustasid esimesel poolaastal varastatud telefonidest 47 protsenti Samsungid ja mudelitest paistis eriti silma kallite, 800 eurot maksvate Samsung S7 Edge’ide kadumised.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul on pikanäpumehed professionaalid ja otsivad teadlikult kalleid mudeleid. „Samsungite kadumisele järgnevad statistika järgi iPhone 6 ja 6S telefonid, mis on samuti kallid. Nendele mudelitele on järelturul suur nõudlus ja vargal seega ka kerge edasi müüa,“ rääkis Seliov.

Seliovi sõnul näitab analüüs, et kõige rohkem läheb seadmeid kaduma avalikes kohtades, kus on palju rahvast – pargid, üritused, tänavad.

„Samuti tuleb väga ettevaatlik olla baarides ja klubides, kus valvsus on väiksem. Elementaarne on jälgida oma vara bussis ja mitte jätta seda pargitud autos nähtavale kohale,“ rääkis Seliov.

„Tulemas on suured väliüritused, kus igal aastal läheb palju seadmeid kaduma. Kui keskmiselt tehakse meile kuus 70 varguse- või kadumisavaldust, siis suvel hüppab see arv 165ni. Et probleeme vältida, ärge hoidke telefone tagataskus või jätke muruplatsile. Samuti kasutage Android Device Manageri ja Find My iPhone’i tüüpi rakendusi, mis aitavad jalutama läinud seadme positsioneerida,“ ütles Seliov ja lisas, et kõige rohkem avaldusi tehakse laupäeval ja pühapäeval.

Tele2 klienditeenindusdirektori kinnitusel tuleb telefoni varguse korral kohe võtta ühendust oma mobiilioperaatori klienditeenindusega. „Seda on vaja, et SIM-kaart ja kõik teenused sulgeda ning nii lisakulu ära hoida,“ soovitas Seliov.

Seliovi sõnul peavad operaatorid varastatud telefonide mustasid nimekirjasid ja seadme päritolu on võimalik IMEI-koodi järgi koduleheküljelt kontrollida.

Kehtiva reisidokumendi olemasolu eest vastutab reisija

Pilt on illustratiivne FOTO: Pixabay

Viimasel ajal on sagenenud pöördumised tarbijakaitseametisse reisist mahajäämisega reisidokumendi puudulikkuse tõttu. Tihti selgub dokumendi mittepiisav kehtivusaeg või vajaliku viisa puudumine alles lennujaamas. Erandlikud pole ka juhud, kus puudus selgub alles pardaleminekul lennu väravas ehk reisija on nõuetele mittevastava dokumendiga registreerunud lennule ning läbinud turvakontrolli.

Tarbijakaitseamet pöörab tähelepanu, et lennule registreerumisel (check-in) väljastatakse pardakaart, mis ei ole lennule lubamise eelduste nõuetele vastavuse kontroll ega anna iseenesest õigust pääseda pardale. Check-ini peamine eesmärk on väljastada pardakaart ja pagasi registreerimine. 

Rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon näeb ette, et külastajate isikut tõendavaid dokumente nii lahkumise kui ka saabumise ajal kontrollitakse ainult üks kord, välja arvatud erandjuhtudel. Reisidokumentide kontrollimise kohustus on ennekõike väravatöötajal, arvestades, et internetis või registreerimiskioskis lennule registreerides ei ole reisijal samuti kohustust esitada reisidokumentide andmeid. Seega ei kehtetu dokumendi või vajaliku viisata check-ini läbimine automaatselt lennujaama töötajate tähelepanematust ja süüd tähendada.

Dokumentide korrasolekus tuleb reisijal veenduda juba enne lennujaama minemist. Oluline on, et reisija võtaks lennujaama kaasa õige dokumendi ning see oleks kehtiv. Euroopast väljapoole reisides ei piisa ID-kaardist, selleks on vajalik pass.

Pakettreisi korral on reisikorraldaja kohustus passi-ja viisanõudmistest teavitada

Võlaõigusseadus kohustab reisikorraldajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, milleks võib olla näiteks e-mail või sms, teavitama reisijaid üldiselt passi- ja viisanõudmistest, eelkõige nende dokumentide saamise tähtaegadest. Kusjuures viisasid puudutav info hõlmab ka erinevaid transiitviisasid ja muud. Eriti oluline on see viimase hetke reiside korral, kus viisa või reisidokumenti hankimise aeg võib omada kriitilist tähendust.

Kuivõrd reisikorraldajad peavad info andma juba enne lepingu sõlmimist, on oluline reisijal esitatud teabega põhjalikult tutvuda ning kontrollida oma dokumendi kehtivusaega ning välja selgitada ka viisa vajadus ning selle saamise aeg. Esitatud infoga tutvumine ning dokumendi kehtivuse tagamine on eelkõige reisija enda vastutusala. Kui reisija ei saa reisiteenuseid kokkulepitud kujul temast sõltuvatel põhjustel kasutada, näiteks on tal aegunud pass vms, ei vastuta selle eest reisikorraldaja. Kui reisini jäänud aeg on liiga lühike vajaliku reisidokumendi või viisa hankimiseks, on mõistlik reisiplaanid edasi lükata.

Omal käel reisides uuri passi-ja viisanõudmisi kogu reisiteekonna osas

Reisi ise planeerides tuleb end kurssi viia kõigi reisiteekonnal läbitavate riikide passi- ja viisanõudmistega. Samuti on oluline järgida, kas ümberistumistega lendude korral on vajalik transiittsoonist lahkumine või mitte, kas on võimalik pagas registreerida lõppsihtkohta või tuleb vahepeal pagas välja võtta ja uuesti registreerida. Teatud juhtudel võib selleks viisa hankimine vajalikuks osutuda.

Samuti võivad ühe reisi jooksul läbitavates riikides olla erinevad nõuded reisidokumendi kehtivusele. Seega tasub enne reisile minemist tutvuda hoolikalt nii välisministeeriumi lehel avaldatud infoga läbitavate riikide kohta või küsida järgi vastavate riikide saatkonnast.

Võrumaal ühendatakse vähemalt 90% eramutest ja ärihoonetest fiiberoptilise sidekaabli võrguga

Võrumaa Teataja

Eesti Andmesidevõrk MTÜ on algatanud koostöös kohalike omavalitsustega Võrumaal projekti „Internet Koju“, mille eesmärk on ühendada vähemalt 90% potentsiaalsetest tarbijatest ülikiiret internetiühendust võimaldava fiiberoptilise sidevõrguga. Käesoleval aastal toimub projektide ettevalmistamine, aastatel 2018 - 2020 projekteerimine ja sidevõrgu ehitus.

Internetiühendus on sama oluline kui veevärk või elektriühendus. Järgmiseks „tiigrihüppeks“ on vaja Eesti kõigile kodudele ja ettevõtetele muuta kättesaadavaks kiire ja stabiilne sideteenus. Fiiberoptiline sidevõrk võimaldab aastakümneteks praktiliselt piiramatuid andmesidekiirused, mis toob tarbijateni praegused ja homsed digilahendused - internet, televisioon, valvesüsteemid, nutika kodu lahendused jm.

Sellest vajadusest on aru saanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning on algatanud meetme, millega toetatakse internetiühenduse loomist turutõrke piirkondades. Paraku on vahendid piiratud. Projekti edu eeldusteks on kohalike omavalitsuste koostöö ja võrguga liituda soovijate võimalikult suur arv.

Liitumissoovi esitamiseks on avatud veebileht internetkoju.ee, kus on võimalik kaardile märkida aadress, kuhu internetikaabel peaks jõudma. Projekti raames tuuakse fiiberoptiline kaabel majja ja kaablivõrguga liitumine läheb soovijale maksma maksimaalselt 150 eurot.

Eesti Andmesidevõrk MTÜ tegeleb ainult võrgu haldamisega. Digiteenuseid hakkavad pakkuma Eestis tegutsevad sideettevõtted pärast võrgu valmimist. Lõppteenuste valikust saab klient ülevaate sideettevõtete kodulehtedelt.

Projekti „Internet koju“ kohta saab lisainfot kodulehelt internetkoju.ee või kohalikust omavalitusest.

Kui kellelgi tekib probleeme internetkoju.ee veebilehel andmete sisestamisega, saab pöörduda abi saamiseks Rõuge vallamajja.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD