JUHTKIRI Juubelid ja tähtpäevad

FOTO: Aigar Nagel

Olgu tegemist inimese või loomaga, linna või asutusega või millegi muuga. Üks on kindel, juubeleid armastatakse ikka tähistada. Tänavu täitub meie armsal Võru kodulinnal 240 aastat. See aeg on olnud pikk, kuid teisalt möödunud linnutiivul.

Linna sünnipäevapidustused hõlmavad endas alati mitmekülgset programmi, mis on ajas omajagu muutunud, kuid üks on kindel, alati on taolise programmi taga palju tööd ning hulk inimesi. Kindlasti leidub alati ka kritiseerijaid, kellest osade arvamus on tõesti konstruktiivne ja selline, millest on tulevikus õppida. Taolist kriitikat tuleks alati võtta pigem sõbraliku ja heatahtliku soovituse kui negatiivse noodina. Võru linn on selline, nagu ta täna on – suuresti tänu inimestele, kes siin on, elavad, tulevad, teinekord ka lähevad ja taas tulevad. Inimesed ise teevad linna. Seda on aga omajagu keeruline tunnistada, sest alati armastatakse vastutust oma õlgadelt maha raputada. Samas peaks tundma hoopis uhkust, et ollakse osa sellise ajaloo ning selliste tahkudega linnast.

Võru on Eestimaa kaardil mitmel moel tuntud. Nii Võru linn kui ka Võrumaa üleüldse. Piiriäärse alana omistatakse meile tihti ka sõjaväelise piirkonna tiitlit. Ka sündmused Nursipalus ei ole aidanud seda tiitlit kuidagi hägustada, pigem vastupidi. Kaugemalt tulijad sageli isegi pelgavad Võru selle pärast ning ka seetõttu, et oleme suurele naabrile põhimõtteliselt käega katsuda. Mitmetele on võimatu mõista, et tegemist on tõesti nii erineva ja eraldiseisva riigi ning Võrumaa piirilähedase piirkonnaga. See, mis on juhtunud 240 aasta jooksul ja millise kuvandi on Võru saavutanud nii teiste kodumaa piirkondade või ka võõramate paikade silmis, on tänaseks tehtud ja seda olematuks ei muuda. On kindlasti seiku, mida kahetsetakse ja on ka neid asju, mille üle uhkust tuntakse. Siit edasi on kõik taas meie endi kätes, ka see, millisena näeb Eesti või kogu maailm Võru järgmise 240 aasta pärast. Milline on Võru ja sünnipäevapidustused tänavu ning mis toimus mujal Võrumaal samal ajal, seda jääb mäletama ajalooline, esimest korda nii mahukas, 20 lehekülge, Võrumaa Teataja lehenumber.