Tulesurmad vähenevad, endiselt on probleemiks suitsetamine

Tänavu esimese kolme kuuga hukkus Eestis tulekahjude tagajärjel 21 inimest, mis on viimase seitsme aasta üks madalamaid näitajaid. Jätkuvalt on tules hukkumise peamiseks põhjuseks hooletu suitsetamine siseruumides, enamikel juhtudel puudub eluruumides ka kohustuslik suitsuandur.

Päästeameti ennetustöö osakonna juht Indrek Ints tõdeb, et tugitoolis või voodis sigaret näpus uinumine on väga tõsine probleem. „Iga põlev asi tekitab tulekahju, kui sellega hooletult ümber käia,“ märkis Ints. Isekustuvad sigaretid vähendavad tulekahju tõenäosust, kuid ei välista selle tekkimise võimalust.

Esimese kolme kuuga hukkus 20 tulekahjus 15 meest ja 6 naist. Kuigi hukkunute seas oli ka kolmekümnendates mehi, oli keskmine tules hukkunud mees valdavalt keskealine või vanem. Enamik mehi hukkus hooletu suitsetamise tagajärjel tekkinud põlengus. Naistest mitmed olid väga kõrges eas, nende eluruumides tekkinud tulekahjude põhjusteks olid rikked elektrisüsteemis ja hooletus lahtise tulega.

Hukkunute seas oli pensionäre ja liikumispuudega inimesi. Tihtipeale olid tulekahjude põhjustajad ka alkoholijoobes. Päästeamet palub inimestel kontrollida oma eakamate lähedaste suitsuandureid, et need oleksid töökorras ja päästaksid elusid.

Hukkunuga põlengud toimusid esimeses kvartalis 9 juhul hajaasustusega piirkonnas ja 11 juhul linnas. Hajaasustusega piirkonnas tuli komandol sündmuspaigale jõudmiseks keskmiselt sõita alla 6 kilomeetri, komando keskmine reageerimisaeg oli 10 minutit. Linnas tuli keskmiselt sõita 3,3 kilomeetrit ja komando keskmine reageerimisaeg oli alla 7 minuti.

„ Vahemaad nende tulekahjudeni on valdavalt olnud väikesed, kuid puuduv suitsuandur ja tulekahjude hiline avastamine kellegi kolmanda poolt tähendab sageli, et päästemeeskonna välja sõites pole päästa enam kedagi,“ tõdes Ints.

bns