Leibkondade tarbimiskulutused suurenesid mullu enam kui kolm protsenti

Statistikaameti teatel kulutas keskmine leibkonnaliige 2011. aastal kolm protsenti rohkem kui 2010. aastal.

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, võrreldes varasema aastaga oli see seitse eurot rohkem.

Sundkulutused ehk kulutused toidule ja eluasemele moodustasid eelarvest 45 protsenti, jäädes 2010. aastaga võrreldes samale tasemele. 2011. aastal kulutas leibkonnaliige toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 75 eurot kuus, mis moodustas kogukuludest 28 protsenti.

Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulutused toidule ligi üheksa protsenti. Eluasemele kulus veidi üle 47 euro kuus ehk 17 protsenti leibkonna eelarvest, mis oli kaks eurot vähem kui 2010. aastal.

Transpordile kulus kuus 31 eurot, vabale ajale 26 eurot, sideteenustele 16 eurot, majapidamisele 15 eurot, rõivastele ja jalanõudele 13 eurot ning tervishoiule üheksa eurot leibkonnaliikme kohta.

Varasema aastaga võrreldes on kulutused transpordile kasvanud seitse protsendipunkti ja kulutused sidele kuus protsendipunkti, samuti on leibkonnad taas hakanud rohkem kulutama riietele ja jalanõudele, väljaspool kodu söömisele ning vabale ajale.

Maal ja linnas keskmiselt kuus kulutatav kogusumma oluliselt ei erinenud. Linnaleibkonnaliige kulutas kuus eluasemele keskmiselt 11 eurot rohkem kui maaleibkond, eluasemekulude osatähtsus eelarvest moodustas linnas 19 ja maal 15 protsenti.

Samuti olid linnas suuremad väljaminekud riietele, tervishoiule, vabale ajale ja väljas söömisele. Maal seevastu kulutati transpordile ligi 15 protsenti leibkonna eelarvest, linnas jäid transpordikulutused 10 protsendi piiresse.

Maakonniti olid suurimad väljaminekud Harjumaal - 322 eurot kuus leibkonnaliikme kohta, sealhulgas Tallinnas 313 eurot kuus leibkonnaliikme kohta ning Tartumaal, kus väljaminekud olid 312 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.

Kõige vähem kulutati Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Valgamaal, vastavalt 183, 184 ja 199 eurot kuus leibkonnaliikme kohta.

Hinnangud põhinevad statistikaameti leibkonna eelarve uuringu 2011. aasta andmetel. Uuringus osales üle 3500 leibkonna.

Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

2011. aastal oli Eestis ligi 600.000 leibkonda, leibkonna keskmine suurus oli 2,3 inimest.

Leibkonna tarbimiskulutuste hulka ei arvestata eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu, finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulutusi ega muid investeeringuid.

bns