Eesti saab juurde 123 kodanikku

Valitsus arutab neljapäeval Eesti kodakondsuse andmist 123 inimesele, kellest 122 on määratlemata kodakondsusega ja üks Ukraina kodanik.

Ühe eelnõu järgi annab valitsus naturalisatsiooni korras kodakondsuse 121 määratlemata kodakondusega inimesele, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

Teise eelnõu järgi annab valitsus kodakondsuse Ukraina kodanikule ja tema määratlemata kodakondsusega lapsele. Valitsus annab neile Eesti kodakondsuse tingimusel, et Ukraina kodanik vabastatakse senisest kodakondsusest.

Samuti kavatseb valitsus siseministeeriumi ettepanekul keelduda kodakondsuse andmisest kahele inimesele, keda on korduvalt karistatud tahtlikult toimepandud kuritegude eest ja kelle karistus ei ole kustunud. Neist ühte on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning ta on aastatel 2003-2011 on toime pannud 18 väärtegu. Teist inimest on karistatud korduvalt kriminaalkorras tahtlikult toimepandud kuritegude eest ning kes aastatel 2005-2010 on toime pannud üheksa väärtegu.

Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1498 inimesele, mida on 314 võrra rohkem kui aasta varem. 2010. aastal andis valitsus kodakondsuse 1184 inimesele, mis on väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel.

Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990-ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui kodakondsuse sai 22.773 inimest.

Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kaheksa protsenti elanikkonnast.

bns