Pensionäride osatähtsus rahvastikus ületas 30 protsendi piiri

Tänavu 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv esmakordselt 400.000 piiri, mis on 30 rahvastikust.

See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril, kirjutab statistikaameti juhtivstatistik Marve Randlepp Statistikablogis.

1. jaanuaril 2012 oli Eestis 404.525 pensionäri ning nende osatähtsus rahvastikus statistikaameti arvestusliku rändeta rahvaarvu põhjal 30,2 protsenti. Kõige rohkem oli vanaduspensionäre, järgnesid töövõimetuspensionärid (vastavalt 74 protsenti ja 22 protsenti pensionäride üldarvust). Toitjakaotuspensioni, rahvapensioni ja väljateenitud aastate pensioni saajate osatähtsus oli vastavalt 2 protsenti, 2 protsenti ja 1 protsent.

Võrdlus kümne aasta taguse ajaga näitab, et töövõimetuspensionäride osatähtsus on peaaegu kahekordistunud — 2002. aastal oli vanaduspensionäre 81 protsenti ja töövõimetuspensionäre 13 protsenti.

1970. aastal oli pensionäride osatähtsus rahvastikus 19,1 protsenti.

Praeguseks on vanaduspensionäride arv kolm aastat järjest tõusnud, keskmiselt 0,8 protsenti aastas. See tähendab, et pensioniea tõus ei suuda enam kompenseerida rahvastiku vananemist.

Kui kogu Eestis tõusis pensionäride osatähtsus rahvastikus üle 30 protsendi alles nüüd, siis näiteks Võru maakond ületas selle piiri juba 1994. aastal ja Põlvamaa 1997. aastal. Suurima pensionäride osatähtsusega maakonnad ongi Põlvamaa (37,9 protsenti) ja Ida-Virumaa (36,6 protsenti). Samas on Põlva maakond ka see, kus protsentuaalselt on enim puudega inimesi (2011. aastal 23 protsenti). Pensionäride osatähtsus on väikseim Harjumaal (25,7 protsenti), Hiiumaal (27,5 protsenti) ja Raplamaal (27,6 protsenti).

bns