Euroliidu majanduskriis nõuab asjatundjate sõnul inimelusid

Euroopa Liidu majanduskriis nõuab inimelusid ja on viinud ohtlike nakkushaiguste levimiseni, hoiatasid tervishoiuasjatundjad meditsiiniajakirjas Lancet.

Väljaande analüüsi kohaselt on kasvanud näiteks enesetappude arv, mis 2007. aastani oli langusteel. Lisandunud on HI-viirusesse nakatumiste arv ja Kreekas esineb koguni malaariat.

Kasvavate probleemide põhjuseks on eelarvekärped ja üha suurenev tööpuudus. Sissetulekute vähenemise tõttu pole aina suuremal hulgal inimestel võimalik käia arsti juures ja osta ravimeid.

Euroopa tervisesüsteemide  ja -poliitika vaatluskeskuse (European Observatory on Health Systems and Policies) juhtivteadlane Martin McKee süüdistab Euroopa Komisjoni, et piisavalt pole tähelepanu pööratud sellele, kuidas kärped mõjutavad tervishoidu.

"Euroopa majanduskriisi mõjud tervishoiule on ilmselged," ütles McKee.

Euroopa Komisjoni värskeim tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade näitas, et töötus suureneb endiselt kogu EL-is ning leibkondade rahaline seis on raske. Mõnes liikmesriigis, sealhulgas Eestis, ilmneb üha selgemalt eelarvekärbete ja maksude suurendamise negatiivne mõju tööhõivele ja elatustasemele. Veel selgub ülevaatest, et netosisseränne ühenduse välistest riikidest on vähenenud ning et kriis on vähendanud sündimust.

"Sotsiaalne kriis Euroopas süveneb ning paljudes liikmesriikides ei ole olukorra paranemist ette näha," märkis EL-i tööhõive ja sotsiaalküsimuste volinik László Andor.

"Väga sageli on kriis kõige rängemalt tabanud kõige vaesemaid. Valitsused peavad investeerima kaasavasse majanduskasvu ja andma inimestele võimaluse väärikalt elatist teenida. Komisjoni hiljuti vastu võetud sotsiaalsete investeeringute paketis käsitletakse viise, kuidas seda teha. Aga kõige tähtsam on suurendada solidaarsust nii riikide sees kui ka riikide vahel. Üksnes ühte hoides saame kriisist üle," arvas Andor.

Eelarvekärped ja maksude suurendamine on mõjutanud suure ja väikese sissetulekuga rahvastikurühmi erinevalt. Eesti paistab aruandes silma alates 2008. aastast kuni 2012. aasta keskpaigani vastu võetud kokkuhoiumeetmete regressiivse mõju poolest sissetulekutoetustele ja pensionidele. Analüüs näitab, et eelarvereformid tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, et need ei tabaks kõige rängemalt kõige vaesemaid inimesi, nagu on juhtunud lisaks Eestile ka nt Leedus.

Jaanuaris 2013 suurenes töötute arv EL-is jätkuvalt, kasvades 26,2 miljoni inimeseni (euroalal 19 miljonini), mis moodustab majanduslikult aktiivsest rahvastikust 10,8% (euroalal 11,9%). Erinevus euroala lõunaosa/äärealade ja põhjaosa töötuse taseme vahel suurenes 2012. aastal 10 protsendipunktini. Nii suur pole see varem kunagi olnud. EL-i SKP vähenes 2012. aasta neljandas kvartalis 0,5%, mis on 2009. aasta algusest saadik kõige järsem langus. Tööhõive langes 2012. aastal ELis kokku 0,4%, tööhõivenäitajad paranesid ainult osaajatöö puhul. Ainuüksi 2012. aasta neljandas kvartalis langes tööhõive eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%.

Noorte töötus on jõudnud kogu EL-is enneolematult kõrgele tasemele (jaanuaris 2013 oli tööta 23,6% aktiivsetest noortest) ning samuti on noorte töötuse perioodid pikenenud. 2012. aasta kolmandas kvartalis oli 7,1% aktiivsetest noortest olnud ilma tööta üle aasta (2011. aastal oli see näitaja 6,3%).