Riigikogulane vastab pandimajade vajalikkuse kohta

KÜSIMUS–VASTUS • Pandimajadeta pole läbi saanud nähtavasti ükski riik, olgu see siis ülirikas suurriik või väga vaene arengumaa. Raske majandusolukord sunnib inimesi tihti ka oma viimast vara panti viima. Üldjuhul ju pangad väikeseid summasid ei laena ning pandimaja on kiirlaenust parem võimalus raha saada.

Küsisime ka riigikogulastelt nende arvamust: Mida arvate pandimajadest? Kas olete midagi pandimajja viinud või sealt ostnud? Kas pandimaju on tarvis?

Vastused on toodud saabumise järjekorras.

Maire Aunaste (IRL): See, et ma elus pandimajadega tutvust teinud pole, ei mõjuta mu vastust. Pärast seda aga, kui mu üle 80aastase üksi elava ema majast varastati ta pulmakingituseks saadud hõbelusikad ja kaks abielusõrmust (nii mu ema kui ka juba siitilmast lahkunud isa sõrmus), on mul otsene suhe pandimajadesse olemas: neid ei tohiks olla, sest see annab võimaluse ja isegi provotseerib kurjategijaid otsima kaupa (varastatud!), mille eest mingi raha on pandimaja pidaja kaudu garanteeritud. Arvan, et pandimajandus kui ettevõtluse vorm oleks pidanud lõpetama oma elu 1960. aastatel. Kui see, et keegi rikastub varastatud kauba arvel, pole tänapäeval hukka mõistetud, siis tähendab see
ainult, et kellelgi pole olnud viitsimist pealiskaudsel vaatlusel nii „tühise” asjaga tegelda. Olen kindel, et pandimajad annavad kontrollimatu võimaluse tegutseda inimestel, kes pandimajja viidavad kaubad on 99protsendiliselt omandanud varastamise kaudu. Seega, pandimajade omanikud aitavad iga päev kaasa kurjategijate tegutsemisele!

Heimar Lenk (Keskerakond): 1. Midagi head pandimajadest arvata on raske. Nagu pankadestki. Ega neil palju vahet olegi. Pandimajaga  seoses meenub ikka mõni kurb film või traagiline romaan, kus keegi peategelastest hävingu äärele satub ja siis meeleheitel oma viimase varanduse panti viib, mida hiljem kuidagi välja osta ei suuda. Asi lõpeb enesetapu või paremal juhul vangikongiga.

Tavaliselt lisandub ka õnnetu armastus, mis enamasti lõhki läheb. Seega on pandimaja vaese või vaesunud inimese elu lahutamatu osa. On palju juhuseid, kus panti toodud varandust välja osta ei suudeta, selle hoiuleandmist pikendatakse kümneid kordi ja siis on inimene suures võlaorjuses, sest toodud kalliskivi või sõrmuse hind võib olla kahekordistunud. Kui maksta ei suuda, jääb pantija oma varandusest ilma. Kohutav lugu, kui tegemist on mõnele inimesele või perekonnale kalli mälestusesemega. Pandimaja traagika kuulub kapitalistliku ühiskonnaga, kus kaastunne sageli puudub, kindlalt kokku. Ja ega pangalaen pantimisest palju erine. Mõlemal juhul müüd oma hinge, ja kui tingimusi täita ei suuda, võid materiaalselt laostuda.

2. Mul on olnud õnne! Et pole pidanud midagi pandimajja viima. Ostma ei lähe ma sealt kunagi. Kuidas ma saaksingi pandimajast näiteks kaelakee välja osta, kui see kuld kellegi meeleheitest kisendab. Või panna sõrme sõrmuse, mis eelmise omaniku pisaraid valab. Aga on ju küll inimesi, kes neist pisaraist oma peekrisse rikkust tilgutavad.

3. Parem kui pandimaju poleks. Inimkond oleks õnnelikum. Jeesus ju keelas templites rahavahetajate tegevuse. Kuid pandimajad on ärimeestele vajalikud, et rahalisse raskusse sattunud kaasinimese pealt teenida. Lombar-diast nad ju tulid. Lombard oli algul koht, kus sai asju raha vastu vahetada. Hiljem kasvasid neist välja pangad. Maailm saaks väga hästi hakkama ka pankadeta, kuid patune inimlaps peab ise selleni arenema. Kuid vaevalt, et see niipea juhtub. Internet on lombarde pungil täis.

Meelis Mälberg (Reformierakond): Kuna pandimajad jätkuvalt tegutsevad ja oma teenuseid pakuvad, on järelikult nõudlus olemas. Ja kui tegevuses järgitakse kõiki seadusi, on hea, et inimestel on lisavõimalus kiirelt pandi tagatisel laenu saada. Minul isiklikult pandimajadega kokkupuuteid pole olnud.

Tarmo Tamm (Keskerakond): Pandimajade olemasolust olen teadlik, aga pole kordagi pandimaja külastanud. Kui pandimajad meil tegutsevad, siis on nad ilmselt vajalikud ja annavad inimestele teatud võimaluse oma rahaprobleemidest ajutiselt välja tulla. Peaasi, et pandimajade kaudu ei ostetaks ega müüdaks varastatud kraami.

Uno Kaskpeit (EKRE): Eks need pandimajad on nagu kiirlaenukontorid üks osa meie ühiskonnast. Pandimajad on muidugi tunduvalt sõbralikumad kui kiirlaenukontorid. Isiklikult ei ole midagi pidanud pandimajja viima ja samuti sealt ostma. Nagu ma alguses juba ütlesin, on pandimajal meie ühiskonnas oma koht olemas.

Arvan, et niikaua kui pandimajade järele on ühiskonnas nõudlus, peavad nad olema. Nad siiski leevendavad teatud inimestel järsku tekkinud raskeid rahalisi olukordi. Kiirlaenuga on lood sedasi, et sa pead selle teatud aja jooksul tagasi maksma, kindel maksegraafik. Pandimajja viidud vääriseseme võid aga pandimajale loovutada, kui sa ise seda ei vaja.

Arno Sild (EKRE): Pandimajad on eksisteerinud juba üsna kaua. Analüüsides pandimajade olemust, tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis funktsiooni nad ühiskonnas täidavad ja kellele nad vajalikud on. Kindlasti on neil osa vaesemate inimeste ja nende perede ajutiste rahaliste probleemide leevendamisel. Ei ole saladus, et paljud pered elavad palgapäevast palgapäevani. Sageli on probleem, kuidas järgmise palgapäevani välja tulla. Pandimajateenuse kasutamine on üks võimalustest, et mitte sattuda laenuorjusesse. Minu arvates ei ole selles midagi taunimist väärivat, kui ajutiste rahaliste raskuste ületamiseks kasutatakse pandimajateenust. Loomulikult oleks parim, kui pere eelarvet saaks planeerida pandimaja kaasamata. Paraku on elul mõnikord omad keerdkäigud ja nii tekivad ajutised rahalised raskused. Kui aga raskustest ülesaamiseks kasutatakse omaenda millalgi soetatud materiaalseid vahendeid, ei saa seda pahaks panna.

Ise ei ole ma pandimajateenuseid vajanud. Olen oma rahaasjad saanud korraldada nii, et olen toime tulnud pandimaja abita.

Eriti viimasel ajal on pandimajades ilmnenud tõsiseid seaduste rikkumisi. Hiljuti ajakirjanduses avaldatud juhtum, kus üks ja sama isik viib pandimajja ühel päeval kolm jalgratast ja pandimaja võtab kõik need vastu, on lihtlabane vargus ja see ei ole kuidagi aktsepteeritav. Usun, et see on tingitud nõrgast järelevalvest nende tegevuse üle ja aegunud seadusandlusest. Ehk on aeg sellekohane seadusandlus üle vaadata, et tagada korrektne teenindamine kellegi huve riivamata. Justiitsministeerium ja teised õiguskaitseorganid peavad täpselt fikseerima reeglid, mis on aluseks pandimajade tegevusel. Arvan, et pandimajade tegevus ei kao veel ka lähitulevikus.

Kalvi Kõva (SDE): Kui pandimajadel on tarbijaid ja kliente, siis küllap on need vajalikud. Isiklikult ei ole pandimajadega kokkupuudet olnud. Ootamatu ja kiire rahavajaduse lahendamisele on alati kaasa aidanud head sõbrad.

Ivari Padar (SDE) ei vastanud.

Liina Kersna (Reformierakond) ei vastanud.

Anneli Ott (Keskerakond) ei vastanud.

Priit Sibul (IRL) ei vastanud.