Kagu-Eesti maavanemad arutasid lairibavõrgu probleeme piirkonnas

Kagu-Eesti maavanemate kohtumisel Otepääl arutati „Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020“ taustal kiiret internetti võimaldava lairibavõrgu väljaehitamise tulemuslikkust. Maavanemate hinnangul pole seni lairiba baasvõrgu rajamine Võru-, Põlva- ega Valgamaal oodatud tulemusi näidanud, mistõttu pöördutakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole ühiste ettepanekutega lairibavõrgu edasiseks arendamiseks. Maavanemad soovivad, et Kagu-Eesti piirkonna esindaja oleks kaasatud võrgu arenguga seotud küsimuste analüüsi.

„Viie-kuue aasta jooksul on riik ja EL investeerinud Eesti lairiba baasvõrgu arendamisse ligikaudu 30 miljonit eurot. Aastani 2020 plaanitakse investeerida veel 40 miljonit. Tänaseks on selge, et esialgsed plaanid, kuidas internet hajaasustusega alal inimeste ja ettevõteteni jõuab, ei tööta,“ rääkis Võru maavanem Andres Kõiv, viidates, et sideoperaatorid ei ole valmis võtma enda õlule viimase miili väljaehitamise kulusid, sest see pole majanduslikult tasuv. Aga ka tarbijale on see ülejõu käiv. „Nüüd, kui kõik võrgu ehitamisega seotud probleemid on lauale toodud, ongi õige aeg ümber orienteeruda ja vaadata, millised on tehnoloogia vallas toimunud arengud ja analüüsida, miks senised lahendused pole toiminud,“ rääkis Kõiv.

„Meie soov on, et lahenduste väljatöötamisse oleksid kaasatud kõik osapooled. Kagu-Eesti piirkonna jaoks on hea internetiühendus eluliselt oluline,“ tõi välja Põlva maavanem Ulla Preeden. Teiste riikide kogemus on näidanud, et kaasaegse infoühiskonna infrastruktuuri loomine mõjutab positiivselt kogu riigi majandust, kuid eriti suurt mõju omab see maapiirkondade arengule. Kogemuslugusid, kuidas piisavalt heal tasemel internetiühenduse puudumine on takistanud ettevõtluse arengut Kagu-Eestis, on kolme maakonna peale kogunenud omajagu.

Kui senini on räägitud võimalusest interneti jaotusvõrgu väljaehitamiseks kasutada Leader meetmete vahendeid läbi kogukondlike MTÜde, siis Kagu-Eesti maavanemad selles head lahendust ei näinud. Vajalik investeering oleks liiga suur ning sööks ära Leaderi võimekuse toetada teisi olulisi valdkondasid. „Raha taotlemine võiks tulevikus olla võimalik läbi hajaasustuse programmi, kust saaks toetust taotleda ka eraisik,“ sõnas Valga maavanem Margus Lepik. „Kuid on selge, et üksikjuhtumeid lahendades ei lahenda me probleemi.“

Maavanemate hinnangul võiks pakkuda head tulemust baasvõrgu ehituses ümberorienteerumine raadiolinkide tehnoloogiale, mis tagaks stabiilse püsiühenduse õhu teel. Mobiilset internetti, mis võib olla küll kiire, kuid toob kaasa mahupiirangud ning teenuse kiiruse hootise kõikumise, maavanemad lõpplahendusena ei soosi.

2014. aastal töötati vastavalt valitsuskoalitsiooni leppele siseministeeriumi juhtimisel välja „Kagu-Eesti tegevuskava 2015-2020“, mis toetab Kagu-Eesti kui ühe Eestile strateegiliselt olulise piiriäärse regiooni arengut. Tegevuskava keskmes on ettevõtluse ja tööhõive areng, konkurentsivõime suurendamine ja töökohtade loomine. Selle suuna ühe tegevusena nähakse ette kodude ja ettevõtete hea kvaliteediga lairiba internetiühendusega varustamise toetamist Kagu-Eestis. Rakendusplaanis on vastutajaks ja eestvedajaks määratud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning investeeringu mahuks aastatel 2015-2020 planeeritud eeldatavalt 500 000 eurot.{fcomment}